Kellel olid esimesena kahefookuselised läätsed?
Kaks sajandit tagasi võttis Benjamin Franklin kaks paari prilliklaase, ühe paari kaugele vaatamiseks, teise lähedale vaatamiseks, ning lõikas need horisontaalselt pooleks. Siis asetas ta need klaasid ühte prilliraami, kaugele vaatamise klaasi ülaosa ülespoole ning lähedale vaatamise klaasi alaosa allapoole. Ja nii sai ta esimesed kahefookuselised prillid.
Tänapäeval on tänu arenenud tehnikale võimalik teha kahefookuselised prillid vaid ühest klaasist, mis on lihvitud erineva tugevusega. On olemas isegi kahefookuselised kontaktläätsed. Kas sa aga tead, et kaua enne seda, kui kahefookuselised prilliklaasid optikas leiutati, kandsid kõige moodsamaid ühes tükkis kahefookuselisi läätsesid ühed silmatorkamatud mageveekalad?
Sellele väikesele 30 sentimeetri pikkusele kalale on teadlased pannud nimeks Anableps ning tema levila ulatub Mehhiko lõunaosast Lõuna-Ameerika põhjaosani. Sabaotsast lõpusteni on ta kujult täiesti tavaline, kuid see, mis jääb lõpustest ettepoole, on hämmastav.
Esmapilgul võib tunduda, et nendel kaladel on neli silma, üks silmapaar vaatab ülespoole, teine allapoole, ning seetõttu kutsutakse neid ka neliksilmadeks. Kuid see on optiline pete. Neil on kaks suurt ümmargust silma, kuid mõlemad silmad on epiteelkoega horisontaalselt kaheks osaks jagatud. Kuna need kalad ujuvad veepinna lähedal, on nende silmade ülaosad justkui periskoobid, mis ulatuvad veest välja ning jälgivad seda, mis ülalpool veepinda toimub, samal ajal kui silmade alaosa on vee all ning jälgib seal toimuvat. Sel viisil otsib neliksilm vee alt toitu ning jälgib samal ajal õhus lendavaid näljaseid veelinde.
Vee all vaatamiseks on tal aga tarvis paksemaid silmaläätsesid kui õhus vaatamiseks. Kuidas on see probleem lahendatud? Kahefookuseliste silmaläätsedega! Tema mõlemad silmad koosnevad ühes tükis olevast ovaalsest silmaläätsest, mis on altpoolt paksem kui ülaltpoolt. Niisiis, kõike veealust vaatab ta läbi silmaläätse paksema osa, veepealset aga läbi lamedama ülaosa.
Kuid see kala võib selgelt näha vaid siis, kui silmaläätsed on puhtad. Kuidas need kalad oma silmaläätsesid puhastavad? Siis, kui silmaläätsed muutuvad kuivaks, pistavad kalad oma pea lihtsalt vee alla ning silmaläätsed on jälle säravpuhtad. Need säravad silmaläätsed peegeldavad hästi Looja tarkust!
[Piltide allikaviited lk 31]
Charles Willson Peale’i maal/Dictionary of American Portraits/Dover
©Dr. Paul A. Zahl, The National Audubon Society Collection/PR
©William E. Townsend, Jr., The National Audubon Society Collection/PR