Unistus lennata

”LENNUMASINAD, kõik viimseni, on kiiresti tõeks teinud meie noorusajast tuntud kõnekäänu: ”See mis üles tõuseb, peab samamoodi ka alla tulema.””

Nende sõnadega algas mõnevõrra skeptiline juhtkiri 1908. aasta 25. mai ajalehes ”The New York Times” — kui oli möödunud vähem kui viis aastat päevast, mil vennad Wrightid olid teinud oma kuulsa lennu USAs Põhja-Carolina osariigis Kitty Hawki lähedal. Ikka veel nende moepäratsevate lennumasinate edus kaheldes, mis taeva alla ilmuma hakkasid, meeliskles toosama kirjamees, et ”neid, kel oleks üldse mingit tahtmist väga kõrgel õhus hõljuda, on meie seas võrdlemisi vähe”. Ehkki ta möönis, et tulevased põlved võivad õhureisidesse juba paremini suhtuda, kinnitas artikkel, et ”unistus reisijatele mõeldud kaugsõidu-õhulaevadest .. jääb alatiseks täitumata”.

Kui vääraks on see ennustus küll osutunud! Tänapäeval kasutab just niisuguseid reisijatele mõeldud kaugsõidu-õhulaevu igal aastal üle miljardi reisija. Jah, ühe aastasajaga on sajandivahetuse viletsad puidust ja riidest kaadervärgid muutunud tänapäevasteks noobliteks arvutitega varustatud reaktiivlennukiteks, mis lendavad kümne kilomeetri kõrgusel maapinnast ja toimetavad kaugetesse sihtkohtadesse sadu reisijaid, kes istuvad mugavates kliimaseadmetega varustatud salongides.

Lennukitööstus on sel 20. sajandil tõepoolest märkimisväärselt kiiresti edasi arenenud ning muutnud radikaalselt maailma, kus me elame. Inimeste püüdlused taevast vallutada ulatuvad aga palju kaugemasse minevikku kui vaid mõned viimased aastakümned — tegelikult isegi kaugemale kui vaid mõned viimased sajandid. Lendamisest on inimesed unistanud juba iidsetest aegadest alates.

[Pilt lk 2, 3]

Lockheed SR-71 ”Blackbird”, maailma kõige kiirem reaktiivlennuk, suurim kiirus umbes 3540 km/h

[Pilt lk 3]

Boeing Stratoliner 307, u. 1940, 33 reisijat, reisikiirus 346 km/h

[Allikaviide]

Boeing Company Archives

[Pilt lk 3]

Vendade Wrightide ”Flyer”, 1903

[Allikaviide]

U.S. National Archives foto