Kui surnu on tõesti surnu
”Elus koer on parem kui surnud lõvi! Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb!” (Koguja 9:4, 5)
PALJUDEL inimestel on mingi ebamäärane usk, et hing elab pärast surma edasi või teeb läbi taassünnitsüklid. Mõned usuvad koguni, et inimene võib surmaseisundist välja tulla. Matusekorraldajal Thomas Lynchil paluti hiljuti avaldada oma arvamust hauataguse elu küsimuses. Ta lausus: ”Inimesed, kes väidavad olevat näinud valgustunnelit või muud säärast, pole surnuist tagasi tulnud — me lihtsalt polnud siis enam suutelised tuvastama nende vitaalfunktsioone. Sest inimene ongi ”surnu” siis, kui ta enam tagasi ei tule.” (”The New York Times Magazine”.)
Piibel on öelnud tõtt juba aastatuhandete eest. ”Elus koer on parem kui surnud lõvi! Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb!” (Koguja 9:4, 5). Lühike jalutuskäik vanal surnuaial teeb selle tõe paikapidavuse kohe selgeks.
Kas see tähendab, et surnutel pole üldse mingit lootust? Kindel on see, et Piibel ei anna mitte mingit alust uskuda, et on olemas surematu hing, mis jääb pärast surma edasi elama (1. Moosese 2:7; Hesekiel 18:4, 20). Kuid Jeesus Kristus jutlustas tõepoolest ülestõusmisest eluks taastatud paradiislikul maal. Tema juudisoost järelkäija Marta, kelle vend Laatsarus oli äsja surnud, uskus ülestõusmisse, sest ta sõnas Laatsaruse kohta: ”Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!” (Johannese 11:24). Seepeale kostis Jeesus: ”Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb! Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?” (Johannese 11:25, 26). Varem oli ta öelnud: ”Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.” Ent pangem tähele, et mitte kusagil ei maini Jeesus surematut hinge! (Johannese 5:28, 29; Luuka 23:43.)
[Väljavõte lk 31]
”Inimene ongi ”surnu” siis, kui ta enam tagasi ei tule.” Thomas Lynch, matusekorraldaja