Minu mesilased haudusid tibusid!

ELAN Põhja-Rootsis väikeses talus. Kui minu kaks kana hiljuti hauduma hakkasid, jälgisin nende käitumist. Paari päeva pärast koorusid esimesed tibud, kellest mõningad juhtusid ringi jalutades teisest kanast mööda minema. See kana aga arvas, et need on tema pojad, jättis oma munad sinnapaika ja hakkas teise kana tibusid enda alla koguma. Tibudel näis olevat üsna ükskõik, milline kana nende eest hoolitseb.

Tegin küll pingutusi, et kana ”varastatud” tibudest loobuks ja oma mune edasi hauks, kuid sellest polnud mingit kasu. Olin just mahajäetud mune minema viskamas, kui seisatasin ja mõtlesin: ”Need tibud võivad veel ellu jääda!” Siis tekkis mul idee.

Mesilastarus, kus elab suur mesilaspere, on pidevalt 34 °C sooja. Seepärast võtsin munad ja panin need puuvillase riidetüki peal ühe oma mesilastaru pesaruumi peale. Siis asetasin nende lähedale kaks veeklaasi, et ”pesas” niiske oleks. Pöörasin iga päev mune, imiteerides niiviisi haudujat kana.

Paari päeva pärast oli mitmest munast selgelt siutsumist kuulda. Ja peagi koorus ühest munast väike ja märg kanapoeg! Panin ta kohe kana alla, kes oli oma munad hüljanud. Õnneks võttis ta selle tibu omaks. Ning varsti oli sellel kanal tänu usinatele mesilastele 12 udusulgedega kaetud tibukest, kelle eest hoolt kanda. (Kaastöö.)

[Piltide allikaviide lk 31]

Kõik pildid: Foto: Roland Berggren, Västerbottens-Kuriren, Rootsi