”Minu tänusõnad tunnistajatele suurepärase laupäeva eest”
”ÄRGAKE!” NORRA-KORRESPONDENDILT
Ülaltoodud sõnadega pealkirjastas oma artikli Eivind Blikstad, üks Norra päevalehe ”Telemark Arbeiderblad” ringvaatekirjutajatest. Kõigepealt väljendas ta oma pahameelt soovimatu kaubapakkumise suhtes posti, telefoni ning kodusid külastavate agentide kaudu — iseäranis laupäeva hommikuti. Seejärel ta jätkas:
”Ning siis äkki ongi nad kohal. Minu ukse lävel. Jehoova tunnistajad. Laupäeva hommikul. Koos oma ajakirjaga ”Ärgake!” nr. 17, 8. september 1996 [”Ameerika indiaanlased — mida nende tulevik kätkeb?”]. Nad küsisid, kas ma sooviksin seda ajakirja lugeda, sest selles peaks olema midagi, mis mind nende arvates huvitaks. [— —] Veel enne, kui sain mahti öelda, et mind see ei huvita, lisas üks neist: ”Siin on üks artikkel Ameerika indiaanlaste kohta. Me teame, et olete sel teemal palju kirjutanud.”
Sedapsi siis, auk oligi pähe räägitud. Kui ikka mett moka peale määritakse, kalduvad kõik kindlad otsused haihtuma. Tagasi toas, hommikulaua ääres, saab uudishimu minust võitu. Jehoova tunnistajad ja Ameerika indiaanlaste tulevik on ju igatahes küllaltki ebatavaline kombinatsioon. Panin prillid ninale ja hakkasin lugema. Teate küll, otsekui armulikult vaevaks võttes, nagu siis, kui oled tegelikult veendunud, et mingi asi on ajaraiskamine.
Põhjendamaks mõne sõnaga, miks mu hommikusöök nii pikale venis, oleks vähe öelda, et tunnistajate kirjutatud artikkel, mis tutvustas Ameerika indiaanlaste olukorda, oli hea — see oli erakordselt hea! Soovitan Norra kooliõpetajatel oma eelarvamustest loobuda. Tellige see ajakiri kõigile oma klasside õpilastele! Kasutatud kirjandus on tasemel ja õpetusviis kristalselt selge. Lisaks on oldud üdini aus neiski küsimustes, milles indiaanlaste ja tunnistajate vaated lahku lähevad. Ei märkigi valelikkusest. Üheks dilemmaks, mille ees paljud indiaani reservaadid seisavad, on kasiinode rajamine. Need küll annavad inimestele nii vajalikku tööd, aga asjaga on seotud ka eetiline külg. Seda probleemi on oskuslikult lahatud nii, et lugeja mõistab sügavamalt, mis tunne on meie sajandil indiaanlane olla.”
Blikstad võtab otsad kokku: ”Saanud loetust turgutust, lugesin läbi kogu ”Ärgake!”, kui ta mul juba käes oli. Meeldiva üllatusena leidsin sealt väga liigutava artikli Walesis Rhondda kaevanduspiirkonnas suletud palvemajadest ja kirikutest. [— —]
Kas ma olen oma hindamisvõime täielikult kaotanud? Ateist on tunnistajate uskumused vastuväideteta omaks võtnud? . . . Ainult mitte tänasel päeval. Me vajame pidevaid meeldetuletusi selle kohta, kui tähtis on kitkuda välja eelarvamuste umbrohi. Kui kuulen järgmisel korral tunnistajaid valetamises süüdistatavat, tean ma vähemalt, et indiaanlaste kohta nad küll ei valetanud.”
Rahuldamaks erilist nõudlust selle ”Ärgake!” numbri järele, kus oli juttu Ameerika põliselanikest, trükiti Vahitorni ühingu New Yorgi trükipressidel 37000 lisaeksemplari. Üks Arizona kogudus tellis oma territooriumil eriliselt laiaks levitamiseks 10000 numbrit.
Kui sooviksid saada Jehoova tunnistajate kohta eelarvamustevaba infot, kirjuta palun julgelt selle ajakirja väljaandjatele, lähima büroo aadressi leiad loetelust lk. 5, või helista kohalikku kuningriigisaali. Ei mingeid kohustusi ega tasu. Lihtsalt ausad vastused.
[Piltide allikaviited lk 31]
Indiaanlase nägu: D. F. Barry Photograph, Thomas M. Heski Collection; tantsiv indiaanlane: Men: A Pictorial Archive from Nineteenth-Century Sources/Dover Publications, Inc.; tipid: Leslie’s; ristkülikukujuline kujund: Decorative Art; ringikujulised kujundid: Authentic Indian Designs