Dokumendi pitseerimine
Muistsel ajal kinnitati pitsatiga näiteks millegi ehtsust või pooltevahelist kokkulepet. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pitsat”.) Kreeka-Rooma ajal pandi juriidilised ja äritehingud kirja vahaga kaetud puutahvlitele. Selliste dokumentide ehtsust pidid kinnitama tunnistajad. Igal tunnistajal oli oma pitsat eriomase graveeringuga. Sageli oli tegemist pitserisõrmusega. Dokument seoti kinni nööri või rihmaga, millele pandi törts kuuma vaha. Seejärel vajutati pitsat vahasse ja vahal lasti taheneda. See kaitses dokumenti võltsimise või hilisemate muudatuste tegemise eest; dokument avati tunnistajate juuresolekul. Ajapikku hakati väljendit „pitseerima” ja „pitseriga kinnitama” kasutama millegi tõesuse kinnitamiseks. Apostel Johannes kirjutas, et kes usub Jeesuse tunnistust, on otsekui pitseriga kinnitanud, et Jumal räägib tõtt. (Vt Joh 3:33 kommentaari.)
Allikas:
Image provided by the British Museum, distributed under CC BY-NC-SA 4.0 (https://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/4.0/); modification: Colorized
Piiblisalm(id):