Sandaalid

Piibliaegade sandaalid koosnesid nahast, puidust või muust kiulisest materjalist tallast ja nahkpaeltest, millega need jala külge seoti. Sandaale kasutati sümbolitena teatud tehingutes ja kujundina mõnedes ütlustes. Kui Moosese seaduse all keeldus mõni mees täitmast mehevenna kohust ehk abiellumast oma venna lesega, pidi lesk võtma tal sandaali jalast, pärast mida hakati selle mehe peret kutsuma häbistavalt „selle pereks, kellelt võeti sandaal”. (5Mo 25:9, 10.) Omandi või väljaostuõiguse üleandmisel pidi mees sandaali jalast võtma ja teisele andma. (Ru 4:7.) Kellegi sandaalirihmade lahtisidumist või tema jaoks sandaalide kaasaskandmist peeti sedavõrd madalaks tööks, et tavaliselt tegi seda ori. Ristija Johannes viitas sellele tõsiasjale, andmaks mõista, kui palju madalam on tema Kristusest.