APOSTLITE TEOD
14. peatüki kommentaarid
mittejuudid. Sõna-sõnalt „mittejuutide hinged”. (Vt lisa A2 ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
tänu Jehoova jõule. Sõna-sõnalt „Issanda tõttu”. Võib tõlkida ka „Jehoova volitusel”. (Vt lisa C.) Selles salmis esinev kreeka eessõna epí märgib siin põhjust, miks jüngrid julgelt rääkisid. Salmi ülejäänud osa näitab, et Jumal kinnitas, et nende sõnum on tõesti temalt ning et neil on tema heakskiit ja toetus. (Vrd Ap 4:29–31.) Vastav kreeka fraas leidub ka Septuagintas, salmides, kus heebreakeelses algtekstis on mõte Jehoovale lootmisest ja kus esineb tetragramm. (L 31:6 [30:7, LXX]; Jer 17:7.) Seetõttu on mõned õpetlased arvamusel, et kõnealust fraasi tekstis Ap 14:3 võib tõlkida ka „Jehoovale lootes”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 14:3.)
imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)
Zeusiks. Vt „Sõnaseletusi”.
Hermeseks. Kreeka jumal, Zeusi poeg, keda peeti jumalate käskjalaks. Ta oli teiste mütoloogiliste heeroste nõuandja ning kaubandus-, kõnekunsti-, spordi-, une- ja unenägude jumal. Kuna Paulus oli see, kes põhiliselt kõneles, pidasid Lüstra linna elanikud teda Hermeseks. See sobis hästi kokku nende ettekujutusega Hermesest kui jumalate käskjalast ja kõnekunstijumalast. Piiblis on mitu nimega Hermes samatüvelist sõna, mis käivad tõlke või tõlkimise kohta. (Näiteks tekstides Joh 1:42 ja Heb 7:2 esineb kreeka verb hermeneúo ning tekstides 1Ko 12:10 ja 14:26 nimisõna hermenía; vt ka Lu 24:27 kommentaari.) Lüstra lähedalt on välja kaevatud Hermese kuju, samuti on sealtkandist leitud Zeusile ja Hermesele pühendatud altar. Roomlased samastasid Hermese oma kaubandusjumala Mercuriusega.
vanikuid. Võib tõlkida ka „pärgi”. Võimalik, et Zeusi preester tahtis need Paulusele ja Barnabasele pähe panna, nagu pandi vahel jumalakujudele. Teine võimalus on, et need olid mõeldud preestrile ja rahvale ning ohvriloomadele. Vanikud olid tavaliselt tehtud lehtedest ja lilledest, vahel ka villast.
jüngreid. Võib tõlkida ka „jüngrite hingi”. (Vt lisa A2 ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
määrasid ... ametisse. Selles salmis öeldakse, et Paulus ja Barnabas (kes olid sisuliselt reisivad ülevaatajad) määrasid ametisse kogudusevanemaid. Nad tegid seda, olles palvetanud ja paastunud, mis näitab, et nad pidasid seda vastutusrikkaks ülesandeks. Sama ülesanne oli usaldatud Tiitusele ja nähtavasti ka Timoteosele. (Tt 1:5; 1Ti 5:22.) Kreeka sõna cheirotonéo, mis on siin tõlgitud väljendiga „ametisse määrama”, tähendab sõna-sõnalt „kätt sirutama; kätt tõstma”. Seetõttu on mõned õpetlased arvamusel, et kogudusevanemaid valiti käetõstmise ehk hääletamise teel. Kuid seda kreeka sõna kasutatakse ka üldisemas tähenduses, mis ei ütle ära, kuidas ametissemääramine toimus. Sellele leiame kinnitust ka juudi ajaloolase Josephus Flaviuse tekstidest. Teoses „Juudi muinsused” 6. köites peatükkides 4 ja 13 kasutab ta sama kreeka sõna, kui räägib Sauli määramisest kuningaks. Tol korral polnud tegu rahvahääletusega. Piibel ütleb, et prohvet Saamuel valas lihtsalt õli Sauli pea peale ja ütles: „Jehoova on võidnud sind oma rahva juhiks.” Sellega näitas ta, et Sauli on määranud ametisse Jehoova. (1Sa 10:1.) Pealegi näitab kreeka keele grammatiline struktuur tekstis Ap 14:23, et Paulus ja Barnabas olid need, kes vanemad ametisse määrasid (sõna-sõnalt „käe välja sirutasid”), mitte kogudus. Vahel panid apostlid ja teised selleks volitatud mehed käed sõna otseses mõttes nende peale, kelle nad ametisse seadsid. Sel žestil aga oli sümboolne tähendus. (Vt Ap 6:6 kommentaari.)
vanemaid. Sõna-sõnalt „vanemaid mehi”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele, kuid mitte tingimata. (Vt Mt 16:21 kommentaari.) Just nagu Iisraeli rahvast juhtisid vanemad, küpsed mehed, nii olid ka 1. sajandil kristlikus koguduses eestvedajateks vaimselt küpsed mehed. (1Ti 3:1–7; Tt 1:5–9.) Kuigi Pauluse ja Barnabase oli teele saatnud püha vaim, palvetasid ja paastusid nad, enne kui kellegi ametisse määrasid. Seejärel „jätsid nad need mehed Jehoova hoolde”. (Ap 13:1–4; 14:23.) Peale Pauluse ja Barnabase oli ka Tiitusel ja nähtavasti ka Timoteosel voli vanemaid ametisse määrata. (Tt 1:5; 1Ti 5:22.) Kuskilt ei tule välja, et kogudused ise oleksid vanemaid ametisse määranud. Paistab, et 1. sajandil oli kogudustes üsna mitu vanemat, kes moodustasid vanematekogu. (Flp 1:1; 1Ti 4:14.)
jätsid nad need mehed Jehoova hoolde. Kreeka verb, mis on tõlgitud vastega „hoolde jätma”, esineb ka tekstis Ap 20:32, kus Paulus ütleb Efesose vanematele: „Nüüd usaldan ma teid Jumala ... hoolde”, ja tekstis Lu 23:46, kus Jeesus ütleb: „Isa, sinu kätte ma usaldan oma vaimu!” Viimane on tsitaat tekstist L 31:5, kus Septuagintas (30:6, LXX) on kasutatud sedasama kreeka verbi. Tolle salmi heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi. Enda usaldamisest Jehoova hoolde on räägitud piibli heebreakeelses osas ka mujal. (L 22:8; 37:5; Õp 16:3; vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 14:23.)
Jumala sõna. Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on selles salmis väljend ton lógon (sõna) ja enamik tõlkeid kasutabki siin vastet „sõna”. Mõnes käsikirjas on siin fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõna) (vt lisa C ja Ap 8:25 kommentaari) ja mõnes väljend, mis tähendab „Jumala sõna”. Vähemalt kahes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J17, 28) esineb siin tetragramm ja see koht kõlab tõlgituna „Jehoova sõna”.
usu ukse. Jehoova avas mittejuutidele usu ukse sellega, et andis neilegi võimaluse usku pöörduda. Piiblis tähendab usku pöördumine seda, et inimene hakkab Jumalat usaldama ja talle kuuletuma. (Jk 2:17; vt Joh 3:16 kommentaari.) Paulus kasutab oma kirjades sõna „uks” piltlikus tähenduses kolm korda. (1Ko 16:9, allm; 2Ko 2:12; Kol 4:3, P 1997.)