APOSTLITE TEOD
7. peatüki kommentaarid
ülempreester. Mõeldakse Kaifast. (Vt Ap 4:6 kommentaari.)
Mine ära oma maalt. Stefanos ütles sanhedrini ees: „Auhiilguse Jumal ilmutas end meie esiisale Aabrahamile Mesopotaamias, enne kui see Haaranisse elama asus.” (Ap 7:2.) Aabraham (kelle nimi algselt oli Aabram) oli pärit Kaldea linnast Urist. Stefanose sõnadest võib järeldada, et seal sai Aabraham esimest korda Jumalalt käsu oma maalt lahkuda. (1Mo 11:28, 29, 31; 15:7; 17:5; Neh 9:7.) Salmidest 1Mo 11:31–12:3 võib jääda mulje, et Jumal andis selle käsu alles pärast tema isa Terahi surma, kui nad viibisid Haaranis. Kui aga vaadata 1. Moosese raamatu jutustust ja Stefanose räägitut koos, paistab loogiline, et Jehoova andis selle käsu, kui Aabraham oli veel Uris, ja kordas seda, kui ta oli Haaranis.
Jumal. Sõna-sõnalt „ta”. Mõeldakse auhiilguse Jumalat, keda on mainitud 2. salmis.
järeltulijatele. Sõna-sõnalt „seemnele”.
järeltulijad hakkavad. Sõna-sõnalt „seeme hakkab”.
neid rõhutakse 400 aastat. Tekstis 1Mo 15:13, mida Stefanos siin tsiteerib, ütles Jumal Aabramile (Aabrahamile), et tema järeltulijad tehakse orjadeks ja neid rõhutakse 400 aastat. See rõhumisaeg lõppes 14. niisanil 1513 e.m.a, kui Jehoova vabastas iisraellased Egiptuse orjusest. Seega pidid need 400 aastat algama aastal 1913 e.m.a. Piiblikronoloogia näitab, et tol aastal hakkas 19-aastane Ismael 5-aastast Iisakit kiusama. Mõlemad olid Aabrahami pojad. Ismaeli oli sünnitanud Haagar, kes oli Aabrahami naise Saara egiptlannast teenija, Iisaki aga Saara ise. Ismael oli ilmselt kade, et Iisak saab tema asemel Aabrahami pärijaks. (1Mo 16:1–4; 21:8–10.) Paulus nimetas Iisakile osaks saanud kohtlemist koguni tagakiusamiseks. (Ga 4:29.) Ilmselt oli olukord väga tõsine, sest Jehoova toetas Saara nõudmist Ismael koos emaga minema saata. (1Mo 21:11–13.) Niisiis oli Iisak esimene Aabrahami järeltulija, kes koges ennustatud rõhumist. Järelikult algas 400-aastane rõhumisaeg selle juhtumiga. Võib-olla sellepärast ongi piiblis seda lugu nii detailselt kirjeldatud.
teenivad mind. Nende sõnadega viitab Stefanos tekstile 2Mo 3:12, kus esinev heebrea verb on samuti tõlgitud vastega „teenima”. Kreeka verb latreúo tähendab peamiselt „teenima” ja piibli kreekakeelses osas kasutatakse seda enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 1:74; 2:37; 4:8; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3), sealhulgas teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Üksikutel juhtudel on seda sõna kasutatud ka seoses ebajumalateenimisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.)
Aabrahamile sündis Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval, Iisakile sündis Jaakob ja Jaakobile sündis kaksteist patriarhi. Sõna-sõnalt „Aabraham sigitas Iisaki ja lõikas tema ümber kaheksandal päeval, Iisak Jaakobi ja Jaakob kaksteist patriarhi”. Kreekakeelset teksti võib mõista ka nii, et ka Iisak ja Jaakob lõikasid oma pojad ümber.
patriarhi. Kr patriárches. Võib tõlkida ka „peavanemat”. See kreeka sõna esineb piiblis neli korda. Siin käib see Jaakobi 12 poja kohta (1Mo 35:23–26), kuid seda kasutatakse ka Taaveti (Ap 2:29) ja Aabrahami kohta (Heb 7:4).
kokku 75 inimest. Tundub, et Stefanos ei tsiteeri siin ühtki konkreetset salmi piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelse osa masoreetses tekstis pole öeldud, et inimesi oli 75. 1Mo 46:26 ütleb: „Kõiki Jaakobi järeltulijaid, kes läksid koos temaga Egiptusse, oli 66, lisaks veel Jaakobi poegade naised.” Järgmises salmis öeldakse: „Jaakobi soost oli Egiptusse tulnud 70 inimest.” Paistab, et Jaakobi lihaseid järeltulijaid, kes temaga Egiptusse tulid, oli 66, inimesi kokku aga 70. Tekstides 2Mo 1:5 ja 5Mo 10:22 aga mainitakse, et Jaakobi järeltulijaid, kes Egiptusse tulid, oli 70. Stefanos annab selleks arvuks 75, mis hõlmas veelgi suuremat hulka sugulasi. On arvatud, et sinna hulka võisid kuuluda Joosepi poegade Manasse ja Efraimi lapsed ja lapselapsed, keda mainitakse Septuagintas tekstis 1Mo 46:20. Teise arvamuse kohaselt on selle arvu sees ka Jaakobi poegade naised, kelle kohta on tekstis 1Mo 46:26 öeldud, et 66 Egiptusse tulnu hulgas neid polnud. 75 võis olla koguarv. Võimalik, et arv 75 on pärit 1. sajandil käibel olnud heebrea pühakirja käsikirjadest. On juba ammu teada, et Septuagintas on tekstides 1Mo 46:27 ja 2Mo 1:5 arv 75. Ja 20. sajandil leiti Surnumere kirjarullide hulgast kaks heebreakeelset fragmenti, kus tekstis 2Mo 1:5 on samuti arv 75. Olenemata sellest, kas Stefanose mainitud arv 75 oli pärit tema ajal käibel olnud käsikirjadest või hõlmas suuremat hulka sugulasi, võis Jaakobi suguvõsa liikmeid kokku lugeda mitmel moel.
inimest. Sõna-sõnalt „hinge” (kr psyché). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)
Jumala silmis ilus. Sõna-sõnalt „ilus Jumalale”. Võib tõlkida ka „jumalikult ilus”. Sellest kreeka fraasist kumab läbi semiidi idioom, mida kasutatakse ülivõrde väljendamiseks. Seda fraasi võib mõista kahtepidi: laps oli väga ilus või et ta meeldis Jumalale. (Vrd 2Mo 2:2.) Mõnede õpetlaste meelest ei tähenda see väljend mitte ainult välist ilu, vaid ka seda, milline inimene sisimas on, ehk seda, mida näeb Jumal. Sama idioom esineb ka tekstis Jn 3:3, kus sõna-sõnalt öeldakse, et Niineve oli „suur linn Jumala ees” (vt P 1997). See annab edasi mõtte, et Niineve oli väga suur linn. (Vt ka 1Mo 23:6, allm; L 36:6, allm.)
õpetati kõike egiptlaste tarkust. Stefanose kõnes leidub terve rida juutide ajalugu puudutavaid fakte, mida piibli heebreakeelses osas pole. Näiteks räägib Stefanos ainsana haridusest, mille Mooses Egiptuses sai. Muid näiteid vt Ap 7:23, 30 ja 53 kommentaarist.
sai 40-aastaseks. Stefanose kõnes leidub terve rida juutide ajalugu puudutavaid fakte, mida piibli heebreakeelses osas pole. Näiteks ütleb Stefanos, et Mooses oli Egiptusest põgenedes 40-aastane. Muid näiteid vt Ap 7:22, 30 ja 53 kommentaarist.
otsustas ta. Sõna-sõnalt „tuli talle südamesse”. Võib tõlkida ka „tuli talle pähe”. Kreeka väljendist kumab läbi heebrea idioom. (Vt Jes 65:17 ja Jer 3:16, kus see heebrea idioom on tõlgitud väljenditega „südant vaevama” ja „mõtlema”.)
iisraellasi. Sõna-sõnalt „Iisraeli poegi”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)
40 aastat. Piibli heebreakeelses osas ei ole otse öeldud, mitu aastat Mooses Midjanis oli. Oma kõnes avaldab Stefanos aga juutide ajalugu puudutavaid fakte, mida mujal piiblis pole. Ta ütleb, et Mooses oli Midjanisse põgenedes 40-aastane (2Mo 2:11; Ap 7:23) ja et ta jäi sinna 40 aastaks või veidi vähemaks. See 40-aastane vahemik kestis ilmselt aastast 1553 kuni aastani 1513 e.m.a, mil Mooses viis Iisraeli rahva Egiptusest välja. Stefanose öeldu on kooskõlas tekstiga 2Mo 7:7, kus on kirjas, et Mooses oli vaaraoga rääkides 80-aastane. Samuti on see kooskõlas tekstiga 5Mo 34:7, kus öeldakse, et Mooses suri 120-aastaselt, pärast seda kui ta oli olnud 40 aastat kõrbes (Ap 7:36).
ingel. Stefanos viitab tekstile 2Mo 3:2, kus heebreakeelses tekstis on väljend tähendusega „Jehoova ingel”. Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin üksnes sõna „ingel”, kuid mõnes käsikirjas ja ka mõnes iidses tõlkes on selles kohas väljend, mida võib tõlkida „Issanda ingel” (vt P 1988) või „Jehoova ingel”. Mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 10–12, 14–17, 28) esineb siin tetragramm.
Jehoova hääl. Selles osas oma kõnest (Ap 7:30–34) jutustab Stefanos ümber lugu, mis on kirjas tekstis 2Mo 3:2–10. Salmist 4 on näha, et Moosesega räägib Jehoova (oma ingli kaudu), ja salmis 6 ütleb Jehoova talle seda, mida on tsiteeritud tekstis Ap 7:32. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas „Jehoova hääl”, mis koosneb heebrea vastest sõnale „hääl” ja tetragrammist. (Nt 1Mo 3:8; 2Mo 15:26; 5Mo 5:25; 8:20; 15:5; 18:16; 26:14, P 1988; 27:10; 28:1, 62; Jos 5:6; 1Sa 12:15, P 1988; 1Ku 20:36; L 106:25; Jes 30:31; Jer 3:25; Tn 9:10, P 1988; Sak 6:15.) Väärib märkimist, et ühel varasel Septuaginta käsikirja fragmendil (kogus Papyrus Fouad Inv. 266, 1. saj e.m.a) esineb kirjakohtades 5Mo 26:14; 27:10; 28:1, 62 väljendis „Jehoova hääl” Jumala nimi kreeka tekstis heebrea kvadraatkirjas. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 7:31 väljend tähendusega „Issanda hääl”, on see „Uue maailma tõlkes” tõlgitud vastega „Jehoova hääl”. Põhjustest räägitakse lisas C1 ja lisa C3 sissejuhatuses; Ap 7:31.
Jehoova ütles talle. Piiblilugu, millest Stefanos räägib, on kirjas tekstis 2Mo 3:2–10 ja sealt on selgelt näha, et ingli kaudu räägib Jehoova. Kuigi enamik salmist Ap 7:33 pärineb tekstist 2Mo 3:5, on selle avasõnad samasugused nagu piiblikoha 2Mo 3:7 heebreakeelses algtekstis, mis kõlab sõna-sõnalt: „Ja Jehoova ütles”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 7:33.)
vabastajaks. Kr lytrotés. See kreeka nimisõna tuleb verbist lytróomai (päästma, vabastama). Sellega on seotud ka nimisõna lýtron, mis tähendab luna. (Vt Mt 20:28 kommentaari.) Verbi lytróomai kasutatakse ka seoses vabastusega, mille toob Jeesus Kristus (Lu 24:21; Tt 2:14, P 1997; 1Pe 1:18, allm), kelle kohta oli ennustatud, et ta on Moosese-sarnane prohvet (5Mo 18:15; Ap 7:37). Just nagu Mooses vabastas iisraellased Egiptuse orjusest, nii vabastab (lunastab) Jeesus Kristus inimesed patu ja surma orjusest.
imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)
40 aasta jooksul. Need 40 aastat algasid Egiptusest väljarännuga aastal 1513 e.m.a ja kestsid kuni aastani 1473 e.m.a, kui iisraellased jõudsid tõotatud maale. Mooses tegi imesid ja tunnustähti nii enne neid aastaid kui ka nende jooksul. Kõigepealt tegi ta tunnustähti Iisraeli vanemate ees. (2Mo 4:29–31.) Seejärel tegi ta suuri imesid ja tunnustähti vaarao ja kogu Egiptuse rahva ees, mille tulemusena lasi vaarao iisraellastel Egiptusest ära minna. Samuti tõi Jumal Moosese osalusel Punase mere veed vaarao ja tema sõjaväe peale. (2Mo 14:21–31; 15:4; 5Mo 11:2–4.) Üks tähelepanuväärsemaid imesid oli igapäevane manna iisraellaste kõrberännaku ajal. Nad sõid mannat 40 aastat, kuni nad jõudsid 1473. aasta alguses e.m.a Kaananimaale. (2Mo 16:35; Jos 5:10–12.)
iisraellastele. Sõna-sõnalt „Iisraeli poegadele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)
Jumal. Kirjakohas 5Mo 18:15, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). Seal on sõnad „Jumal Jehoova”. Stefanos aga tsiteerib seda kohta lühendatult ja ütleb lihtsalt „Jumal”. Sama salmi tsiteerib ka Peetrus tekstis Ap 3:22. Tema kasutab kogu väljendit „Jumal Jehoova”. (Vt Ap 3:22 kommentaari.) Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes esineb tekstis Ap 7:37 tetragramm ning see koht kõlab tõlgituna „Jehoova, teie Jumal” (J7, 8, 10–17) ja „Jumal Jehoova” (J28). (Vt lisa C4.) Mõnes kreekakeelses käsikirjas on väljend, mida võib tõlkida „Issand, teie Jumal” (vt P 1938–40) või ka „Jehoova, teie Jumal” (vt lisa C). Kuid enamik kreekakeelseid käsikirju ja iidseid tõlkeid ütlevad selles kohas lihtsalt „Jumal”.
koguduse. Siin nimetatakse kõrbes olevat Iisraeli rahvast koguduseks. Heebrea sõna kahál (kogudus) tuleb juursõnast tähendusega „kokku kutsuma; koguma”. (4Mo 20:8; 5Mo 4:10.) Sõna „kogudus” annab edasi mõtte, et iisraellased olid organiseeritud rahvas. Näiteks on nende kohta kasutatud väljendeid „Iisraeli kogudus” (3Mo 16:17; Jos 8:35; 1Ku 8:14), „Jumala kogudus” (Neh 13:1) ja „Jehoova kogudus” (4Mo 20:4; 5Mo 23:2, 3; 1Aj 28:8; Mi 2:5). Septuagintas on heebrea sõna kahál tõlgitud sageli kreeka sõnaga ekklesía (nt L 22:22 [21:23, LXX]). Sõna ekklesía esineb ka piibli kreekakeelses osas ja on tõlgitud vastega „kogudus”. (Vt Mt 16:18 ja Ap 5:11 kommentaari.)
tunnistustelk. Võimalik, et Luukas võttis vastava väljendi Septuagintast, kus sellega on tõlgitud heebrea väljend, mille vasteks on „kogudusetelk”. (2Mo 27:21; 28:43; 4Mo 1:1.) Iisraeli kõrberännaku ajal oli selles telgis tunnistuslaegas, kus hoiti kaht tunnistustahvlit. Tunnistuse all mõeldakse tavaliselt kivitahvlitele kirjutatud kümmet käsku. (2Mo 25:16, 21, 22; 31:18; 32:15.) Heebrea sõna, mille vasteks on „tunnistus”, võib tõlkida ka vastega „meeldetuletus”. Laekas olevad asjad olid iisraellastele tunnistuseks ja meeldetuletuseks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Kõige püham paik” ja „Lepingulaegas”.)
eeskuju. Kr týpos. See kreeka sõna esineb samas tähenduses ka tekstis Heb 8:5 ja Septuagintas tekstis 2Mo 25:40.
Joosuaga. Mõeldakse iisraellaste juhti, kes viis nad tõotatud maale. (5Mo 3:28; 31:7; Jos 1:1, 2.) Nimi Joosua on lühivorm heebrea nimest Jehošua, mis tähendab „Jehoova on pääste”. Luukas kasutab tekstis Ap 7:45 selle kreeka vastet Iesús. (Vt lisa A4.) See oli piibliaegadel juutide seas tavaline nimi. Piibli kreekakeelses osas mainitakse nelja meest nimega Iesús: Nuuni poeg Joosua, kes oli Moosese mantlipärija (Ap 7:45; Heb 4:8), üks Jeesus Kristuse esivanemaid (Lu 3:29), Jeesus Kristus ise (Mt 1:21) ja üks Pauluse kaastöölisi, kes oli ilmselt juut (Kol 4:11). Samuti mainib ajaloolane Josephus Flavius mitut sellenimelist inimest.
kätega tehtud hoonetes. Sõna-sõnalt „kätega tehtus”. Vastav kreeka sõna (cheiropoíetos) esineb ka tekstides Ap 17:24 ja Heb 9:11, 24).
Jehoova. Kirjakohas Jes 66:1, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). Fraas, mis on tõlgitud kui lausub Jehoova, vastab sõnadele tekstis Jes 66:1 „Nii ütleb Jehoova” ja Jes 66:2 „lausub Jehoova”. (Vt lisa C.)
kangekaelsed. Vastav kreeka sõna esineb piiblis vaid korra. Septuagintas on selle kreeka sõnaga tõlgitud samatähenduslikku heebrea väljendit. (2Mo 33:3, 5; 34:9; 5Mo 9:6; Õp 29:1.)
kes sulgete oma südame ja kõrvad. Võib tõlkida ka „kes olete ümberlõikamata südame ja kõrvadega”. Seda piltlikku väljendit kasutatakse kellegi kohta, kes on jonnakas ja tõrges, ning see pärineb heebrea pühakirjast. (3Mo 26:41, P 1997; Jer 9:25, 26; Hes 44:7, 9.) Tekstis Jer 6:10 olev väljend „kõrvad on suletud” kõlab sõna-sõnalt „kõrvad on ümber lõikamata” (vt allm). Seega kui süda ja kõrvad on tõrksad võtma vastu Jumala juhatust, on need justkui ümber lõikamata.
inglite vahendusel. Stefanose kõnes leidub terve rida juutide ajalugu puudutavaid fakte, mida piibli heebreakeelses osas pole. Näiteks ütleb ta, et Moosese seadus saadi inglite vahendusel. (Ga 3:19; Heb 2:1, 2.) Muid näiteid vt Ap 7:22, 23 ja 30 kommentaarist.
said nad maruvihaseks. Võib tõlkida ka „lõikas see neile südamesse”. Vastav kreeka sõna esineb ainult siin ja tekstis Ap 5:33 ning tähendab sõna-sõnalt „läbi saagima”. Mõlemas kohas kasutatakse seda piltlikus tähenduses kirjeldamaks tugevat emotsiooni.
kiristasid hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod. (Ii 16:9; vt Mt 8:12 kommentaari.)
Jeesust seismas Jumala paremal käel. Stefanos oli esimene, kes tunnistas, et Jeesus on taevas Jumala paremal käel, just nagu oli ennustatud tekstis L 110:1. Kellegi paremal käel olemist peeti suureks auks. Valitseja paremal käel olev isik oli võimult temast järgmine (Ro 8:34; 1Pe 3:22) või oli tema soosingus. (Vt Mt 25:33, Mr 10:37 ja Lu 22:69 kommentaari.)
Saulus. Nimi Saulus tuleb heebrea nimest Saul, mis tähendab „[Jumalalt] küsitu; [Jumalalt] palutu”. Saulus, kes on tuntud eeskätt ladina nime all Paulus, oli „Benjamini suguharust, heebrealastest sündinud heebrealane”. (Flp 3:5.) Ta oli sünnilt Rooma kodanik. (Ap 22:28.) Seepärast on loogiline, et tema juutidest vanemad andsid talle ka ladina nime Paulus („väike; tähtsusetu”). Nime Saul (kr Saúlos) võisid vanemad panna talle mitmel põhjusel. Saul oli Benjamini suguharus populaarne nimi, kuna esimene Iisraeli kuningas oli Saul sellestsamast suguharust. (1Sa 9:2; 10:1; Ap 13:21.) Võimalik ka, et vanemad andsid talle nime Saul selle tähenduse pärast. Samuti on võimalik, et see oli tema isa nimi, sest tol ajal oli kombeks nimetada poeg oma isa järgi. (Lu 1:59.) Tõenäoliselt kasutas Paulus juutidega läbi käies oma heebrea nime Saul, eriti ajal, kui ta oli variser. (Ap 22:3.) Esimesed kümme aastat pärast kristlaseks saamist oli ta peamiselt tuntud Saulusena. (Ap 11:25, 30; 12:25; 13:1, 2, 9.)
palus see: „Isand Jeesus”. Nagu öeldakse salmides 55 ja 56, nägi Stefanos nägemuses, et „taevas on avatud ja Inimesepoeg seisab Jumala paremal käel”. Seega on selge, et ta ei pidanud Jehoovat ja Jeesust üheks ja samaks isikuks. Stefanos teadis, et Jehoova on andnud Jeesusele väe äratada inimesi surnuist üles. Pole siis üllatav, et Stefanos pöördus otse Jeesuse poole, keda ta nägemuses nägi, ja palus, et too võtaks vastu tema vaimu ehk eluvaimu. (Joh 5:27–29.) Stefanos pöördus Jeesuse poole sõnadega „Isand Jeesus [kr kýrie Iesú]”. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia nii Jumal Jehoova kui ka Jeesus Kristuse kohta, kuid siin käib see Jeesuse kohta. Kreeka sõna epikaléo (mis on siin tõlgitud vastega „paluma”) on mõnes piiblitõlkes tõlgitud vastega „palvetas”, mis justkui annab mõista, et Stefanos pöördus Jeesuse poole palves. Kuid seda sõna ei kasutata piibli kreekakeelses osas tavaliselt palvetamise kohta. Sõna epikaléo tähendab „appi hüüdma, appi kutsuma; tunnistajaks kutsuma; kaebust esitama”. See kreeka sõna esineb näiteks tekstides Ap 2:21, Ap 9:14, Ro 10:13 ja 2Ti 2:22. Samuti esineb see tekstis Ap 25:11, kus Paulus ütles: „Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!” Neid sõnu võib tõlkida ka „ma kaeban edasi keisrile”. Seega pole mingit alust järeldada, et Stefanos palvetas Jeesuse poole. Pigem on loogiline, et Stefanos tundis, et võib vabalt Jeesuse poole pöörduda ja temalt abi paluda, kuna ta nägi teda nägemuses. (Vt Ap 7:60 kommentaari.)
Jehoova. Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand). Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Selles salmis käib see aga Jehoova kohta, seda järgmistel põhjustel. Stefanos kordab siin mõtet, mida Jeesus ütles oma taevasele isale tekstis Lu 23:34: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.” Stefanose kõnes, mis on kirjas salmides Ap 7:2–53, esineb sõna kýrios kolm korda. Neis kohtades ta kas tsiteerib piibli heebreakeelset osa või viitab sellele ning on selge, et ta peab silmas Jumalat. (Vt Ap 7:31, 33 ja 49 kommentaari.) Paljud piiblikommentaatorid ja -tõlkijad on seda meelt, et neis tekstides käib sõna kýrios Jehoova kohta. (Vt lisa C.) Sõna kýrios esineb tekstis Ap 7:59 fraasis „isand Jeesus”. See aga ei tähenda, et ka tekstis Ap 7:60 mõeldakse selle sõnaga Jeesust. Stefanos ei lausu sõnu salmides 59 ja 60 järjest, vaid nende vahel on paus. Seda võib järeldada sellest, et alguses seisab ta oma vaenlaste ees püsti, siis aga laskub põlvili, tõenäoliselt selleks, et palves Jehoova poole pöörduda. (Vrd Lu 22:41, Ap 9:40, Ap 20:36 ja Ap 21:5, kus põlvitamist mainitakse seoses Jumala poole palvetamisega.) Seega võib järeldada, et Stefanose viimased sõnad olid palve kõikvõimsale Jumalale Jehoovale. Peale selle öeldakse tekstis Ap 7:56, et Stefanos nägi „et taevas on avatud ja Inimesepoeg seisab Jumala paremal käel”. Niisiis pöördus ta kõigepealt Jeesuse poole (59. salm) ja seejärel Jehoova poole (60. salm). Paljud piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J17, 18, 22, 23) kasutavad tetragrammi 60. salmis, kuid ei tee seda 59. salmis. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 7:60.)
suikus ta surmaunne. Piiblis räägitakse magamisest ja unest nii otseses (Mt 28:13; Lu 22:45; Joh 11:12; Ap 12:6) kui ka ülekantud tähenduses. Näiteks on surma võrreldud magamisega. (Joh 11:11; Ap 7:60; 13:36; 1Ko 7:39; 15:6, 51; 2Pe 3:4.) Seetõttu kasutatakse paljudes piiblitõlgetes neis kohtades väljendit „surmaunne suikuma” ja vahel ka lihtsalt „surema”. Magamise kujundit kasutatakse just nende kohta, kes on surnud Aadamalt päritud patu tõttu ja kellel on ülestõusmislootus. (Vt Mr 5:39 ja Joh 11:11 kommentaari.)