LAULUD (PSALMID)
ESIMENE RAAMAT
(Laulud 1–41)
1 Õnnelik on inimene, kes ei käi jumalatute nõu järgi,
ei seisa patuste teel+
ega istu pilkajate pingil,+
3 Ta on kui veeojade äärde istutatud puu,
mis annab vilja omal ajal
ja mille lehed ei närbu,
ning kõik, mis ta teeb, läheb korda.+
4 Jumalatud aga pole sellised —
nad on kui aganad, mille tuul minema kannab.
3 Nad ütlevad: „Rebigem katki nende ahelad,
heitkem endalt ära nende köidikud!”
4 Kes istub taevasel troonil, naerab,
Jehoova pilkab neid.
5 Ta kõneleb nendega oma vihas,
kohutab neid tulises meelepahas.
11 Teenige Jehoovat kartusega,
rõõmutsege värisedes.
12 Austage Poega,*+ et Jumal ei vihastuks
ja te oma teelt sootuks ei häviks,+
sest tema viha süttib kiiresti.
Õnnelikud on kõik, kes otsivad varju tema juurest.
Taaveti laul, mille ta tegi, kui põgenes oma poja Absalomi eest.+
3 Oh, Jehoova, miks on mul nii ohtralt vastaseid?+
Miks tõuseb nii suur hulk mu vastu?+
7 Tõuse, Jehoova! Päästa mind,+ mu Jumal!
Mu vaenlastele sa annad vastu lõugu,
jumalatuil murrad hambad.+
Juhatajale: keelpillide saatel. Taaveti laul.
4 Vasta mulle, kui ma hüüan, mu õiglane Jumal!+
Ava mulle pääsetee mu kitsikusest.
Ole mulle armuline ja kuula mu palvet.
2 Kaua veel te teotate mu au, te inimlapsed?
Kaua armastate tühisust ja sepitsete valet? (sela)
7 Mu südamesse oled andnud rõõmu suurema kui neil,
kel viljasaak on rikkalik ja värsket veini külluses.
Juhatajale: nehilot*. Taaveti laul.
2 Võta kuulda mu appihüüdu,
mu kuningas ja Jumal, sest sinu poole ma palvetan.
7 Aga mina tulen su kotta+ su küllusliku truu armastuse pärast,+
aukartuses ma kummardan su püha templi poole.+
9 Ühtki nende sõna ei saa usaldada,
nad pakatavad õelusest,
nende kurk on lahtine haud,
nende sõnad libekeelsed.+
10 Aga Jumal mõistab nad süüdi,
nad langevad omaenda sepitsuste tõttu.+
Nende paljude pattude pärast aetagu nad ära,
sest nad on sinu vastu mässanud.
11 Kuid kõik, kes sinu juurest varju otsivad, rõõmustavad,+
nad hõiskavad igavesti.
Sa ei lase kedagi nende ligi.
Kes armastavad su nime, juubeldavad.
Juhatajale: keelpillide saatel šeminitis*. Taaveti laul.
2 Ole mulle armuline, Jehoova, sest olen nõrkemas.
Tee mind terveks, Jehoova,+ sest mu luud vabisevad.
Taaveti kaebelaul, mida ta laulis Jehoovale benjaminlase Kuusi sõnade pärast.
7 Jehoova, mu Jumal, sinu juures olen ma leidnud varju.+
Päästa mind kõigi mu tagakiusajate käest ja vabasta mind,+
2 muidu nad rebivad otsekui lõvi mu tükkideks,+
viivad ära ja päästjat ei ole.
3 Jehoova, mu Jumal, kui olen süüdi,
kui olen teinud ülekohut,
4 kui olen teinud kurja sellele, kes tegi mulle head,+
või riisunud põhjuseta oma vaenlast*,
5 siis ajagu vaenlane mind taga ja saagu kätte,
tallaku mu elu maha,
paisaku mu au põrmu. (sela)
6 Tõuse, Jehoova, oma vihas!
Astu välja mu vaenlaste raevu vastu,+
ärka minu pärast ja pane kehtima õigus.+
7 Rahvad ümbritsegu sind,
tegutse nende vastu kõrgusest.
9 Palun tee lõpp jumalatute nurjatustele.
Õige tee aga tugevaks,+
sest sina oled õiglane Jumal,+ kes uurib läbi* südame+ ja neerud*.+
10 Jumal on mu kilp,+ ta päästab südamelt ausad.+
Juhatajale: gitit*. Taaveti laul.
8 Oo, Jehoova, meie isand, kui ülev on su nimi kogu maal!
2 Laste ja imikute suu kaudu+ oled sa näidanud oma väge
oma vastaste pärast,
et panna vaikima vaenlast ja kättemaksjat.
3 Kui ma vaatan taevast, su sõrmede tööd,
kuud ja tähti, mis sa oled valmistanud,+
4 siis mis on surelik, et sa teda meeles pead,
inimlaps, et sa tema eest hoolitsed?+
6 Sa andsid talle võimu oma kätetöö üle.+
Sa oled pannud kõik ta jalge alla:
7 lambad, kitsed ja veised,
ka metsloomad,+
8 taeva linnud ja mere kalad,
kõik, mis liigub mere radadel.
9 Oo, Jehoova, meie isand, kui ülev on su nimi kogu maal!
Juhatajale: muut laben*. Taaveti laul.
א [alef]*
ב [bet]
ג [gimel]
ה [he]
ו [vav]
10 Kes tunnustavad sinu nime, need usaldavad sind.+
Sina, Jehoova, ei hülga iialgi neid, kes sind otsivad.+
ז [zajin]
ח [het]
13 Oo, Jehoova, ole mulle armuline! Näe, millist vaeva mu vihamehed mulle põhjustavad,
sina, kes tõstad mind üles surmaväravaist.+
ט [tet]
16 Jehoovat tuntakse tema kohtuotsustest.+
Jumalatud on nende enda kätetööga lõksu püütud.+
Higajon.* (sela)
י [jod]
17 Jumalatud taanduvad surmavalla poole,
kõik rahvad, kes unustavad Jumala.
כ [kaf]
ל [lamed]
10 Oh, Jehoova, miks seisad kaugel?
Miks peidad end hädaajal?+
ja põlgab Jehoovat.
פ [pe]
ע [ajin]
Ta silmad otsivad õnnetut ohvrit.+
9 Ta ootab peidus nagu lõvi oma pesapaigas.+
Ta varitseb, et tabada abitut.
Ta tababki tema, kui tirib kinni oma võrgu.+
10 Ta purustab ohvri ja surub ta põrmu,
armetud langevad ta küüsi.
11 Ta mõtleb oma südames: „Jumal on unustanud.+
Ta on pööranud ära oma palge,
ta ei märka ealeski.”+
ק [kof]
12 Tõuse, Jehoova!+ Oo, Jumal, tõsta oma käsi!+
Ära unusta vaevatuid.+
13 Miks põlgab jumalatu Jumalat?
Ta mõtleb oma südames: „Ei nõua sa mult aru.”
ר [reš]
14 Sina aga näed muret ja vaeva,
pead seda silmas ja võtad asja käsile.+
Sinu poole pöördub õnnetu ohver,+
sina aitad isata last.+
ש [šin]
ת [tav]
Juhatajale. Taaveti laul.
11 Jehoova juures olen ma leidnud pelgupaiga.+
Kuidas te siis ütlete mulle:
„Põgene oma mäele kui lind!
2 Vaata, kuis jumalatud painutavad vibu,
seavad noole vibunöörile,
et lasta pimeduse varjus südamelt ausaid.
4 Jehoova on oma pühas templis.+
Jehoova troon on taevas.+
Tema silmad näevad kõike, ta valvas pilk uurib inimlapsi.+
Juhatajale: šeminitis*. Taaveti laul.
12 Päästa mind, Jehoova, sest ustavaid pole enam,
truud on kadunud inimeste seast.
3 Jehoova kaotab kõik meelitavad huuled,
suurustlevad keeled,+
4 need, kes ütlevad: „Oma keelega me võidame,
oma huuli me pruugime, nagu tahame.
Kes on meile isandaks?”+
5 „Vaevatute rõhumise,
vaeste ohkamise pärast+
asun ma nüüd tegutsema,” ütleb Jehoova.
„Ma päästan nad nende põlastajate käest.”
Juhatajale. Taaveti laul.
13 Kui kauaks, Jehoova, oled sa jätnud mind unustusse? Kas igaveseks?
Kaua veel sa varjad mu eest oma palet?+
2 Kaua veel pean ma muret tundma,
iga päev südames kurbust kandma?
Kui kaua võidutseb vaenlane mu üle?+
3 Vaata mu peale ja vasta mulle, Jehoova, mu Jumal!
Anna mu silmisse elutuld, et ma ei suiguks surmaunne,
4 et mu vaenlane ei ütleks: „Ma sain temast jagu!”
Ära lase vastastel mu languse üle rõõmu tunda.+
6 Jehoovale ma laulan, sest ta on mulle külluslikult tasunud.+
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Jehoova vaatab taevast inimlaste peale,
et näha, kas on mõnd taiplikku, kedagi, kes otsib Jehoovat.+
7 Oh tuleks ometi Siionist Iisraelile pääste!+
Kui Jehoova toob oma rahva vangipõlvest tagasi,
siis Jaakob hõisaku, Iisrael rõõmustagu.
Taaveti laul.
teeb, mis on õige,+
ja räägib tõtt oma südames,+
ei tee ligimesele halba+
4 kellele on tülkad põlastusväärsed,+
kuid kes austab neid, kes kardavad Jehoovat,
kes ei tagane oma tõotusest ka siis, kui see toob talle kahju,+
5 kes ei laena raha kasu peale+
ega võta süütu vastu altkäemaksu.+
Kes nõnda teeb, ei kõigu eal.+
Taaveti miktam*.
16 Kaitse mind, oo, Jumal, sest sinu juurest otsin ma varju.+
2 Ma ütlen Jehoovale: „Sina oled Jehoova, headuse läte.
4 Kes käivad ebajumalate järel, suurendavad oma valu.+
Ma ei vala iial nende jumalaile verd joogiohvriks,
nende jumalate nimed ei tule üle mu huulte.+
Taaveti palve.
17 Kuula mu anumist õiguse eest, Jehoova,
pane tähele mu appihüüdu,
kuula mu palvet, kus pole pettust!+
3 Sa oled uurinud mu südant, vaadanud mind läbi öösel.+
Sa oled mind puhastanud+
ega ole must leidnud kurje sepitsusi,
mu suu ei ole patustanud.
7 Truud armastust sa imeliselt näita,+
sa nende päästja, kes kaitset otsivad su paremalt käelt;
sa päästad nende küüsist, kes mässavad su vastu.
12 Jumalatu on kui lõvi, valmis saaki lõhki kiskuma,
kui hüppevalmis noor lõvi varitsuspaigas.
13 Tõuse, Jehoova, astu talle vastu+ ja alista ta,
oma mõõgaga päästa mind jumalatu käest,
14 oma käega päästa mind, Jehoova,
selle maailma meeste käest, kelle osa on selles elus,+
kelle sa täidad sinult tuleva heaga,+
kes jätavad pärandi oma paljudele poegadele.
Juhatajale. Jehoova teenija Taaveti laul, millega ta pöördus Jehoova poole päeval, mil Jehoova päästis ta kõigi tema vaenlaste ja Sauli käest.+
18 Oo, Jehoova, mu jõud, sinusse olen ma kiindunud.+
2 Jehoova on mu kalju ja mu kindlus, minu päästja.+
Mu Jumal on mu kalju.+ Tema juurest otsin ma kaitset.
6 Kitsikuses hüüdsin ma Jehoovat,
anusin oma Jumalat.
Ta kuulis mu häält oma templist+
ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.+
7 Siis hakkas maa rappuma ja kõikuma,+
mägede alused värisesid,
need vappusid edasi-tagasi, sest tema viha süttis.+
12 Tema ees sähvivast valgusest
tungisid läbi pilvede rahe ja tulised söed.
maa alustoed paljastusid sinu sõitlusest, Jehoova,
sinu sõõrmete hingusest.+
21 Ma olen ju käinud Jehoova teedel,
ma pole teinud kurja, pole hüljanud oma Jumalat.
22 Kõik tema seadused on mul meeles,
tema määrusi ma ei põlga.
34 Ta õpetab mu käsi sõdima,
mu käsivarred painutavad vaskvibu.
37 Ma jälitan oma vaenlasi ja taban nad.
Ei pöördu ma tagasi enne, kui olen nad minema pühkinud.
41 Nad hüüavad appi, kuid päästjat ei ole,
hüüavad Jehoovat, aga ta ei vasta neile.
42 Ma pihustan nad tolmuks tuules,
heidan nad välja nagu tänavapori.
43 Sa päästad mind rahva etteheidetest.+
Sa paned mind rahvastele peaks.+
Siis teenib mind rahvas, keda ma varem ei tundnud.+
45 Võõramaalased kaotavad julguse,
tulevad värisedes oma kindlustest.
48 Ta päästab mind vihaste vaenlaste käest.
Sa tõstad mind kõrgemale mu vastastest,+
vabastad mind vägivallatseja küüsist.
50 Ta päästab võimsalt oma kuninga,+
osutab truud armastust oma võitule,+
Taavetile ja tema järglastele igavesti.+
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Päev peab päevale kõnet,
öö jagab ööle teadmisi.
3 Pole jutukõma, pole sõnu,
pole kuulda nende häält.
4 Ometi kostab nende kõne* üle maa,
nende sõnum maailma äärteni.+
Taevasse on ta püstitanud telgi päikesele,
5 mis tuleb kui peigmees pulmakambrist,
jookseb kui vägev mees rõõmuga oma rada.
6 Ühest taevaäärest asub ta teele,
teises lõpetab ta oma ringkäigu.+
Miski pole varjatud ta lõõsa eest.
7 Jehoova seadus on täiuslik,+ see annab uut jõudu*,+
Jehoova meeldetuletused on usaldusväärsed,+ need teevad kogenematu targaks.+
8 Jehoova korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant,+
Jehoova käsusõna on puhas, see avab silmad.+
10 Need on ihaldusväärsemad kui kuld,
kui palju puhast kulda,+
magusamad kui mesi,+ kui kärjest tilkuv mesi.
13 Ülbetest tegudest hoia oma teenijat,+
ärgu need valitsegu mu üle.+
Siis olen ma laitmatu,+
vaba jultunud pattudest*.
Juhatajale. Taaveti laul.
5 Me hõiskame su päästetegude üle,+
oma Jumala nimel me tõstame lipud.+
Täitku Jehoova kõik su palved.
6 Nüüd ma tean, et Jehoova päästab oma võitu.+
Ta vastab talle oma pühast taevast,
vabastab ta võimsalt oma parema käega.+
Juhatajale. Taaveti laul.
8 Su käsi leiab kõik su vaenlased,
su parem käsi su vihamehed.
10 Sa hävitad nende järglased maa pealt,
nende järeltulijad inimlaste seast.
Juhatajale: „Emahirv koidikul”*. Taaveti laul.
22 Mu Jumal, mu Jumal, miks oled mu maha jätnud?+
Miks oled kaugel ega päästa mind,
kaugel mu ägamisest?+
7 Kõik, kes mind näevad, pilkavad mind,+
nad irvitavad, vangutavad pead ja mõnitavad:+
8 „Ta on andnud end Jehoova hoolde. Päästku tema ta!
Eks vabastagu ta, kui ta temale nii kallis on!”+
10 Su hoole all ma olen olnud sünnist saati,
emaüsast alates sa oled minu Jumal.
14 Ma olen maha valatud kui vesi.
Kõik mu luud on paigast ära.
Mu süda on kui vaha,+
see sulab sügaval mu sees.+
23 Teie, kes kardate Jehoovat, kiitke teda!
Jaakobi järglased, andke talle au!+
Iisraeli sugu, tunne tema ees aukartust!
24 Ta pole põlanud ega tülganud rõhutu vaeva,+
pole peitnud oma palet tema eest,+
ta kuulis tema appihüüdu.+
26 Tasased saavad süüa, ja küllaga.+
Kes otsivad Jehoovat, kiidavad teda.+
Tundke elust rõõmu igavesti!
27 Kõik maa ääred mõtlevad Jehoovale ja pöörduvad ta poole.
Kõik rahvaste suguvõsad kummardavad su ees.+
29 Kõik maa jõukad söövad ja kummardavad,
tema ees põlvitavad kõik, kes lähevad põrmu,
ükski neist ei suuda end elus hoida.
30 Nende järglased teenivad teda,
tulevasele põlvele räägitakse Jehoovast.
31 Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust,
räägivad rahvale, kes sünnib, tema tegudest.
Taaveti laul.
Taaveti laul.
4 See, kelle käed on süüta, süda puhas,+
kes pole minu elu* nimel valet vandunud
ega ole vandunud pettust.+
6 See on põlvkond, kes otsib teda,
kes otsib su palet, oo, Jaakobi Jumal. (sela)
Taaveti laul.
א [alef]
25 Oo, Jehoova, sinu poole ma pöördun!
ב [bet]
ג [gimel]
3 Ei jää häbisse ükski, kes sinule loodab.+
Häbisse jäävad need, kes toimivad reeturlikult, ilma et põhjust oleks.+
ד [dalet]
ה [he]
ו [vav]
Sinule ma loodan kogu päeva.
ז [zajin]
ח [het]
7 Ära hoia meeles mu noore ea patte ja mu üleastumisi.
Mäleta mind oma truud armastust mööda,+
oma headuse pärast, Jehoova.+
ט [tet]
י [jod]
כ [kaf]
10 Kõik Jehoova teed on truu armastus ja tõde —
ל [lamed]
מ [mem]
נ [nun]
ס [samekh]
ע [ajin]
פ [pe]
16 Pööra oma pale minu poole ja ole mulle armuline,
sest ma olen üksi ja abitu.
צ [tsade]
ר [reš]
19 Vaata, kui rohkelt on mul vaenlasi
ja kui väga nad mind küll vihkavad!
ש [šin]
ת [tav]
22 Oo, Jumal, vabasta Iisrael kõigist ta hädadest!
Taaveti laul.
9 Ära pühi mind minema koos patustega,+
ära võta mult elu ühes vägivaldsetega*,
10 kelle kätes on häbiteod,
kelle parem käsi on täis altkäemaksu.
11 Mina aga käin laitmatuses.
Vabasta mind ja ole mulle armuline!
Taaveti laul.
27 Jehoova on mu valgus+ ja mu pääste.
Keda ma peaksin kartma?+
Jehoova on mu elu kindlus.+
Kelle ees ma peaksin värisema?
3 Isegi kui sõjavägi lööks laagri üles mu vastu,
ei kardaks mu süda.+
Isegi kui mu vastu puhkeks sõda,
ei kaoks mu kindlustunne.
4 Üht olen ma palunud Jehoovalt,
jah, seda ma soovin:
et võiksin elada Jehoova kojas kõik oma elupäevad,+
vaadelda Jehoova kaunidust,
6 Siis kerkib mu pea üle vaenlaste, kes mind piiravad.
Ma toon tema telgis ohvreid rõõmuhõisetega,
kiidan Jehoovat lauluga*.
9 Ära peida oma palet minu eest,+
ära tõrju vihas oma teenijat.
Sina oled mu aitaja,+
ära hülga ega jäta mind, mu pääste Jumal!
12 Ära anna mind vaenlaste meelevalda;+
sest minu vastu on tõusnud valetunnistajad,+
nad ähvardavad mind vägivallaga.
Taaveti laul.
28 Sinu poole ma hüüan, Jehoova, mu kalju,+
ära sulge oma kõrva mu ees.
Kui sa vaikid,
saan nende sarnaseks, kes lähevad hauasügavusse.+
3 Ära vii mind ära ühes jumalatutega, nendega, kes teevad kurja,+
kes räägivad ligimesele rahust, kuid kelle südames on õelus.+
4 Tasu neile nende tegusid mööda,+
nende kurjust mööda.
Anna neile nende kätetöö järgi,
nende tegude järgi.+
6 Kiidetud olgu Jehoova,
sest ta on kuulnud mu abipalveid!
7 Jehoova on mu tugevus+ ja kilp,+
tema peale loodab mu süda.+
Ma sain temalt abi ja mu süda hõiskab,
ma tänan teda lauluga.
Taaveti laul.
29 Andke Jehoovale, mida ta väärib, te vägevate pojad,
andke Jehoovale, mida ta väärib oma au ja jõu pärast!+
7 Jehoova hääl lööb tuleleekidega,+
8 Jehoova hääl paneb värisema kõrbe,+
Jehoova paneb värisema Kaadese+ kõrbe.
9 Jehoova hääl paneb hirved poegima,
laasib metsad lagedaks.+
Tema templis hüüavad kõik: „Au Jumalale!”
Koja sissepühitsemise laul. Taaveti laul.
2 Jehoova, mu Jumal, ma hüüdsin sind appi ja sa tegid mu terveks.+
3 Jehoova, sa tõstsid mu üles surmavallast,+
hoidsid mind elus ega lasknud mul vajuda hauasügavusse.+
4 Laulge kiitust* Jehoovale, tema ustavad,+
ülistage tema püha nime,+
5 sest tema viha kestab vaid hetke,+
aga soosing kogu eluaja.+
Õhtul võib tulla nutt, kuid hommikul on hõiskamine.+
6 Muretul ajal ma ütlesin:
„Ma ei kõigu eal!”
11 Sa oled muutnud mu kurbuse tantsuks,
võtnud mult kotiriide, rüütanud mind rõõmusse,
12 et laulaksin sulle kiitust ega vaikiks.
Jehoova, mu Jumal, sind tänan ma igavesti.
Juhatajale. Taaveti laul.
31 Jehoova, sinu juures olen ma leidnud pelgupaiga,+
ärgu jäägu ma kunagi häbisse.+
Päästa mind oma õiguse pärast.+
6 Ma vihkan neid, kes teenivad kasutuid, tühiseid ebajumalaid.
Mina aga loodan Jehoovale.
8 Sa ei andnud mind vaenlase kätte,
vaid panid seisma turvalisse paika.
9 Ole mulle armuline, Jehoova, sest ma olen ahastuses.
11 Mind pilkavad kõik mu vaenlased,+
isegi mu naabrid.
Ma olen hirmuks oma tuttavatele,
mind kohates nad põgenevad.+
12 Ei ole mul enam kohta nende südames, olen unustatud kui surnu,
olen kui katkine kruus,
13 olen kuulnud palju laimu,
õud ümbritseb mind.+
Nad tulevad mu vastu nagu üks mees,
kavatsevad võtta mult elu.+
17 Jehoova, ärgu jäägu ma häbisse, kui hüüan sinu poole.+
Häbisse jäägu jumalatud,+
pandagu nad surmavallas vaikima.+
19 Kui rikkalik on su headus!+
Sa oled talletanud selle neile, kes sind kardavad,+
osutanud seda kõigi nähes neile, kes su juurest pelgupaika otsivad.+
20 Oma salapaigas, enda lähedal,+
varjad sa neid sepitsuste eest,
oma varjupaigas peidad sa neid
ägedate rünnakute eest.+
22 Mind aga haaras hirm ja ma ütlesin:
„Ma hävin su ees.”+
Kuid sina kuulsid mu anumist, kui sind appi hüüdsin.+
23 Armastage Jehoovat, kõik, kes olete talle truud!+
Jehoova kaitseb ustavaid,+
kuid maksab kõrkidele küllaga kätte.+
Taaveti laul. Maskil.*
32 Õnnelik on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt kinni kaetud.+
3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud mu lõputust ägamisest.+
5 Lõpuks ma tunnistasin sulle oma patu,
ei katnud kinni oma eksimust.+
Ma ütlesin: „Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised,”+
ja sina andestasid mu patusüü.+ (sela)
6 Seepärast palvetavad sinu poole kõik ustavad,+
kuni sa oled veel leitav.+
Siis ei ulatu nendeni isegi uputusveed.
7 Sina oled mu varjupaik,
sina hoiad mind häda eest.+
Sa ümbritsed mind pääsemise rõõmuhõisetega.+ (sela)
9 Ärge olge nagu mõistuseta hobused või muulad,+
kelle metsikust peab taltsutama suuraudade ja päitsetega,
muidu nad su juurde ei tule.”
11 Rõõmutsege Jehoova tegude üle ja juubeldage, te õiged,
hõisake, kõik südamelt ausad!
18 Jehoova silmad saadavad neid, kes teda kardavad,+
tema truu armastuse peale loodavad,
19 et päästa nad surmast,
hoida neid elus näljaajal.+
Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui ta oli teeselnud Abimeleki* ees hullumeelset+ ning Abimelek oli ta ära ajanud ja ta oli lahkunud.
א [alef]
34 Ma kiidan Jehoovat igal ajal,
teda kiidavad mu huuled lakkamata.
ב [bet]
ג [gimel]
ד [dalet]
ה [he]
5 Kes vaatasid tema poole, lõid särama,
neid ei suudetud panna häbenema.
ז [zajin]
ח [het]
ט [tet]
י [jod]
כ [kaf]
ל [lamed]
מ [mem]
נ [nun]
13 See hoidku oma keelt kurja kõnelemast,+
huuli pettust rääkimast,+
ס [samekh]
14 pöördugu halvast ja tehku head,+
otsigu rahu ja nõudku seda taga.+
ע [ajin]
פ [pe]
צ [tsade]
ק [kof]
ר [reš]
ש [šin]
ת [tav]
21 Õnnetus viib jumalatu surma,
kes vihkavad õiget, jäävad süüdi.
Taaveti laul.
35 Oo, Jehoova, kaitse mind mu kohtuasjas mu vastaste vastu,+
võitle nendega, kes minu vastu võitlevad.+
tõuse ja kaitse mind,+
3 tõsta oda ja tapper mu tagaajajate vastu.+
Ütle mulle: „Mina olen su pääste.”+
4 Tundku häbi ja alandust need, kes jahivad mu elu.+
Taganegu häbistatult need, kes mõtlevad mind hävitada.
6 Olgu nende tee pime ja libe,
kui Jehoova ingel neid taga ajab.
7 Sest põhjuseta on nad seadnud mulle püünisvõrgu,
põhjuseta kaevanud mulle augu.
9 Mina aga tunnen rõõmu Jehoovast,
juubeldan tema päästetegude üle.
10 Kõik mu luud ütlevad:
„Jehoova, kes on selline kui sina?
Sa päästad abitu tugevama käest,+
abitu ja vaese röövlite käest.”+
13 Kui nemad olid haiged, katsin mina end kotiriidega,
vaevasin paastumisega oma hinge,
ja kui mu palve tuli tühjalt tagasi,
14 kõndisin ma ringi, nagu oleks leinanud sõpra või venda,
olin kurbusest kummargil, nagu leinanuks oma ema.
15 Ent kui mina komistasin, tulid nad rõõmsalt kokku,
nad tulid kokku, et mind ootamatult lüüa,
kiskusid mu tükkideks ega vaikinud.
19 Ära lase neil, kes on põhjuseta mu vaenlased, mind parastada,
ära lase neil, kes mind alusetult vihkavad,+ õelalt silma pilgutada.+
21 Nad avavad suu, et mind süüdistada,
ja ütlevad: „Paras! Paras! Nüüd on meie silmad seda näinud!”
23 Ärka ja tõuse, et mind kaitsta,
mu Jumal Jehoova, kaitse mind mu kohtuasjas.
25 Ärgu nad eales mõelgu: „Paras! Seda me tahtsimegi!”
Ärgu nad kunagi öelgu: „Me oleme ta neelanud!”+
26 Tabagu häbi ja põlgus kõiki,
kes rõõmustavad mu õnnetuse üle.
Riietugu häbisse ja alandusse need, kes suurustavad mu ees.
27 Aga kes rõõmustavad mu õiguse üle, hõisaku,
nad öelgu alati:
„Ülistatud olgu Jehoova, kel on hea meel oma teenija rahupõlvest!”+
Juhatajale. Jehoova teenija Taaveti laul.
3 Sõnad tema suus on kurjad ja valelikud,
ei ole tal taipu teha head.
6 Sinu õigus on nagu võimsad mäed*,+
sinu seadused kui avarad ja sügavad veed.+
Sina, Jehoova, hoiad inimest ja looma.+
11 Ärgu tallaku mind kõrkide jalg,
ärgu peletagu jumalatute käsi.
Taaveti laul.
א [alef]
ב [bet]
4 Olgu Jehoova su ülim rõõm
ja ta täidab su südamesoovid.
ג [gimel]
6 Ta laseb su õiglusel särada kui koiduvalgusel,
su õigusel kui südapäeva päikesel.
ד [dalet]
ה [he]
ו [vav]
ז [zajin]
ח [het]
14 Jumalatud tõmbavad mõõga ja vinnastavad vibu,
et kukutada rõhutu ja vaene,
et tappa õigel teel käijad.
ט [tet]
17 Sest jumalatute käsivarred murtakse,
kuid õigeid Jehoova toetab.
י [jod]
19 Hädaajal ei jää nad häbisse,
näljapäevil nad saavad söönuks.
כ [kaf]
ל [lamed]
מ [mem]
נ [nun]
25 Ma olin noor, nüüd olen vana,
kuid ma pole iial näinud õiget hüljatuna+
ega tema lapsi leiba kerjamas.+
ס [samekh]
27 Pöördu kurjast ja tee head,+
siis püsid sa igavesti,
28 sest Jehoova armastab õigust
ega hülga oma ustavaid.+
ע [ajin]
פ [pe]
צ [tsade]
32 Jumalatu varitseb õiget,
otsib võimalust teda surmata,
33 kuid Jehoova ei anna õiget tema kätte,+
ei mõista õiget kohtus süüdi.+
ק [kof]
34 Looda Jehoovale ja käi tema teel,
siis ta ülendab sind ja sa pärid maa.
Sa näed, kui jumalatuile tehakse lõpp.+
ר [reš]
35 Ma nägin halastamatut, kurja inimest
laiutamas kui lopsakas puu oma mullas,+
36 kuid ta kadus äkitselt ja enam teda polnud,+
ma otsisin teda, aga ei leidnud.+
ש [šin]
ת [tav]
40 Jehoova aitab neid ja vabastab nad.+
Ta vabastab nad jumalatute käest ja päästab nad,
sest nad otsivad varju tema juurest.+
Taaveti laul meeldetuletuseks.
5 Mu haavad haisevad ja mädanevad
mu rumaluse pärast.
6 Ma olen ahastuses, mustas masenduses,
terve päeva käin kurvana ringi.
8 Ma olen tuim ja rusuks pekstud,
südamevaev paneb mind valjult ägama.
9 Oo, Jehoova, sinu ees on kõik mu soovid,
sinu eest pole varjatud mu ohked.
11 Mu sõbrad ja semud väldivad mind mu hädas,
head tuttavad hoiavad must eemale.
12 Kes jahivad mu elu, seavad mulle lõkse,
kes püüavad mulle halba teha, kõnelevad hukatusest,+
kogu päeva nad plaanivad pettust.
14 Ma olen kui mees, kes ei kuule,
kelle suu ei ütle midagi enda kaitseks.
16 Ma ütlesin: „Ärgu nad parastagu mind,
ärgu suurustagu minu ees, kui mu jalg vääratab.”
20 Nad tasusid mulle head halvaga,
olid minu vastu, sest püüdsin teha head.
Juhatajale: jedutuun*.+ Taaveti laul.
39 Ma ütlesin: „Ma valvan oma samme,
et ma ei patustaks oma keelega.+
Ma valvan oma suud, talitsen seda,+
kuni jumalatu on mu ees.”
4 „Oo, Jehoova, anna mulle aimu, millal tuleb mu lõpp,
mis on mu elupäevade pikkus,+
et võiksin teada oma elu lühidust*.
5 Tõesti, päevi oled sa andnud mulle pisut,*+
mu eluiga su ees on tühine.+
Kui inimene paistabki tugev ja kindel, on ta vaid hingeõhk.+ (sela)
7 Millele saan siis loota, Jehoova?
Sina oled mu ainuke lootus.
10 Võta oma nuhtlus mu pealt.
Ma olen su käelöökidest kurnatud.
11 Sa manitsed inimest, karistad teda eksimuse eest,+
hävitad tema kalli vara, nii nagu teeb seda koi.
Tõesti, inimene pole muud kui hingeõhk.+ (sela)
12 Kuula mu palvet, Jehoova,
pane tähele mu appihüüdu.+
Ärgu jäägu sul märkamata mu pisarad.
Sest ma olen sulle kui muulane,+
13 Pööra minult oma karm pilk, et võiksin taas rõõmus olla,
enne kui kaon ja mind pole enam.”
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Ta tõi mind välja mühava veega august,
sügavast porimülkast.
Ta asetas mu jalad kaljule,
tegi mu jalgealuse kindlaks.
3 Ta pani mu huulile uue laulu,+
kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad neid Jumala tegusid ja tunnevad aukartust,
nad hakkavad lootma Jehoovale.
4 Õnnelik on mees, kes loodab Jehoovale
ega vaata tõrksate ja valelike poole.
5 Kui palju oled sa teinud imelisi tegusid,
Jehoova, mu Jumal,
ja mõlgutanud mõtteid meie üle;+
pole kedagi sinusarnast.+
Kui hakkaksin neist rääkima ja kõnelema,
ei tuleks neil lõppu.+
6 Ohvrit ja ohvriandi sa ei soovinud,*+
aga sa avasid mu kõrvad, et kuuleksin.+
Põletus- ja patuohvreid sa ei nõudnud.+
9 Ma kuulutan head sõnumit õigusest suures koguduses.+
Ma ei hoia oma huuli tagasi.+
Sina, Jehoova, tead seda hästi.
10 Sinu õigust ei hoia ma varjul oma südames.
Ma kuulutan su ustavust ja päästet.
Ma ei salga su truud armastust ja tõde suure koguduse ees.”+
12 Loendamatud õnnetused piiravad mind,+
mu paljud eksimused on matnud mind enda alla, ma ei näe oma teed.+
Neid on rohkem kui juukseid mu peas
ja mu süda on araks löönud.
14 Tundku häbi ja alandust kõik,
kes püüavad võtta mult elu.
Taganegu häbistatult,
kes rõõmustavad mu õnnetuse üle.
15 Kohkugu oma häbitööst,
kes mind pilkavad: „Paras! Paras!”
16 Aga kõik, kes sind otsivad,+
juubeldagu ja rõõmutsegu sinu üle.+
Kes armastavad su päästetegusid, öelgu alati:
„Olgu ülistatud Jehoova!”+
17 Mina aga olen abitu ja vaene,
mõelgu Jehoova mu peale.
Sina oled mu aitaja ning päästja.+
Mu Jumal, ära viivita!+
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Jehoova valvab teda ja hoiab elus.
Ta kuulutatakse õnnelikuks maa peal.+
Eal ei anna sa teda vaenlaste meelevalda.+
5 Mu vaenlased räägivad minust kurja:
„Millal ta küll sureb, millal kaob tema nimi?”
6 Kui vastane tuleb mind vaatama, tulevad ta südamest võltsid sõnad.
Ta otsib, mida halba öelda,
siis läheb ja räägib seda kõigile.
7 Kõik, kes mind vihkavad, sosistavad omavahel,
sepitsevad mu vastu kurja, öeldes:
10 Aga sina, Jehoova, ole mulle armuline ja tõsta mind üles,
et võiksin neile tasuda.
TEINE RAAMAT
(Laulud 42–72)
Juhatajale. Korahi poegade maskil*.+
42 Nagu hirv igatseb veeojade järele,
nii igatseb mu hing sinu järele, mu Jumal.
4 Ma valan välja oma hinge, kui meenutan endisi päevi,
kuidas kõndisin koos rahvasummaga,
juhtisin seda pühalikult* Jumala kotta,
saatjaks rõõmurõkked ja tänuhüüded,
pidutseva rahva hõisked.+
5 Mu hing, miks oled ahastuses,+
miks oled sa nii rahutu?
Oota Jumalat,+
sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat.+
6 Mu Jumal, ma olen ahastuses.+
Seepärast meenutan ma sind+
Jordanimaal ja Hermoni tippudel,
Mitsari* mäel.
8 Päeval kingib Jehoova mulle oma truud armastust,
öösel ma laulan temast, esitan palve oma elu Jumalale.+
9 Ma ütlen Jumalale, oma kaljule:
„Miks oled mu unustanud?+
Miks pean kõndima kurvalt vaenlase surve all?”+
11 Mu hing, miks oled ahastuses,
miks oled sa nii rahutu?
Oota Jumalat,+
sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat ja oma Jumalat.+
43 Oo, Jumal, mõista mulle kohut,+
kaitse mind mu kohtuasjas+ truudusetu rahva vastu.
Päästa mind valeliku ja ülekohtuse mehe käest.
2 Sest sina oled mu Jumal, mu kindlus.+
Miks oled mu ära tõuganud?
Miks pean kõndima kurvalt vaenlase surve all?+
4 Siis tulen ma Jumala altari ette,+
Jumala juurde, kes on mu ülim rõõm.
Ma tänan sind lüüramänguga,+ oo, Jumal, mu Jumal.
5 Mu hing, miks oled ahastuses,
miks oled sa nii rahutu?
Oota Jumalat,+
sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat ja oma Jumalat.+
Juhatajale. Korahi poegade laul.+ Maskil.*
44 Oo, Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud,
meie esiisad on jutustanud,+
mida sa tegid nende päevil,
ammustel aegadel.
2 Sa ajasid rahvad oma käega minema,+
panid asemele meie esiisad.+
Sa purustasid rahvad, kihutasid nad ära.+
3 Mitte oma mõõga varal ei saanud nad maad enda valdusse,+
mitte nende käsivars ei toonud neile võitu,+
vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars+ ja palge valgus,
sest sul oli neist hea meel.+
8 Jumalat me kiidame kogu päeva,
täname su nime igavesti. (sela)
9 Ent nüüd sa oled meid ära tõuganud, meid häbistanud,
meie vägedega ei tule sa välja.
11 Sa annad meid nende kätte, et meid pandaks nahka kui lambaid,
oled pillutanud meid rahvaste sekka.+
13 Sa annad meid naabrite pilgata,
kõigi ümberkaudsete irvitada ja mõnitada.
15 Kogu päeva tunnen end alandatuna,
mind matab häbi
16 nende mõnituste ja solvangute pärast,
meie vaenlase pärast, kes kätte maksab.
18 Meie süda pole eksiteele läinud,
meie sammud pole su teelt kõrvale kaldunud.
19 Sina aga purustasid meid šaakalite elupaigas,
katsid meid pilkase pimedusega.
20 Kui me unustaks oma Jumala nime,
sirutaks palvekäed võõra jumala poole,
21 kas siis Jumal ei saaks teada?
Tema ju teab südame saladusi.+
24 Miks varjad oma palet?
Miks unustad meie viletsuse ja vaeva?
Juhatajale: „Liiliad”. Korahi poegade laul.+ Maskil.* Armastuslaul.
45 Mu südant vaimustab midagi head.
Ma lausun: „Mu laul on kuningast.”+
Olgu mu keel kui osava ümberkirjutaja krihvel.+
2 Sa oled nägusam kõigist inimlastest,
su huulilt voolab meeldiv kõne.+
Seepärast on sul Jumala õnnistus igavesti.+
4 Mine oma hiilguses ja võida,+
ratsuta tõe, alandlikkuse ja õiguse eest!+
Su parem käsi teeb* aukartustäratavaid tegusid.
7 Sa armastad õigust+ ja vihkad kurja.+
Seepärast on Jumal, sinu Jumal, võidnud sind+ rõõmuõliga+ rohkem kui su kaaslasi.
8 Su rõivad lõhnavad kui mürr, aaloe* ja kassia,
sind rõõmustab uhkest vandlipaleest kostev keelpillihääl.
9 Su auväärt daamide seas on kuningatütreid,
kuninganna seisab su paremal käel, ehitud Oofiri kullaga.+
10 Kuula, mu tütar, pane tähele, pööra mu poole oma kõrv,
unusta oma rahvas ja isamaja.
12 Tüürose tütar tuleb kingiga,
rahva rikkaimad otsivad su soosingut.
13 Kuningatütar on palees täies hiilguses,
tema rüü on kaunistatud kullaga.
14 Peenelt kootud* rõivais viiakse ta kuninga ette.
Tema kannul tuuakse su ette neitsid, tema saatjad.
15 Nad tuuakse rõõmu ja hõisetega,
nad astuvad kuningapaleesse.
17 Ma teen su nime kuulsaks kõigi tulevaste põlvede seas.+
Seepärast tänavad rahvad sind ikka ja igavesti.
Juhatajale. Korahi poegade laul.+ Alamot.*
2 Seepärast me ei karda, kui ka maa liiguks,
mäed langeksid meresügavusse,+
3 mereveed möllaks ja kobrutaks,+
mäed vappuksid tormimühast. (sela)
8 Tulge ja vaadake Jehoova tegusid,
kuidas ta teeb maa peal hämmastavaid asju.
10 „Andke alla ja teadke, et mina olen Jumal!
Mind ülistatakse rahvaste seas,+
mind ülistatakse maa peal.”+
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
47 Plaksutage käsi, kõik rahvad!
Hõisake Jumalale võidujoovastuses!
5 Jumal tõuseb hõisete saatel,
Jehoova saabub sarvehäälega.
9 Rahvaste juhid tulevad kokku
koos Aabrahami Jumala rahvaga,
sest maa valitsejad* kuuluvad Jumalale.
Tema on üliväga austatud.+
Korahi poegade laul.+
48 Jehoova on suur, väärt ülimat kiitust
meie Jumala linnas oma pühal mäel.
4 Näe, kuningad kogunesid,
tungisid üheskoos edasi.
5 Linna nähes nad hämmastusid,
kohkusid ja pagesid kabuhirmus.
6 Neid haaras seal värin
nagu valu sünnitavat naist.
7 Idatuulega hukutad sa Tarsise laevad.
8 Millest olime kuulnud, seda nägime nüüd oma silmaga
vägede Jehoova, meie Jumala linnas.
Jumal teeb selle kindlaks igaveseks ajaks.+ (sela)
13 Tehke ta kaitsevallid*+ oma südameasjaks,
uurige ta kindlustorne,
et võiksite jutustada temast tulevastele põlvedele.
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
49 Kuulake seda, kõik rahvad,
pange tähele, kõik maailma elanikud,
2 nii väiksed kui ka suured,
nii rikkad kui ka vaesed.
4 Ma panen tähele tarkusesõna,
lüüra saatel seletan oma mõistatuse.
6 Neist, kes loodavad oma jõukusele,+
kiitlevad oma suure rikkusega,+
7 ei saa ükski eales lunastada oma venda
ega anda venna eest Jumalale luna+
8 (inimelu lunastushind on liiga kõrge
ja jääb neile alatiseks kättesaamatuks),
10 On näha, et targadki surevad,
rumal ja arutu hukkuvad üheskoos,+
peavad jätma oma rikkuse teistele.+
11 Nad soovivad, et nende majad püsiks igavesti,
nende telgid põlvest põlve.
Oma valdused on nad nimetanud enda järgi.
ka nende tee, kes käivad nende jälgedes, kellele meeldivad nende targutused. (sela)
14 Tapalambaina on nad määratud surmavalda,
surm karjatab neid.
Õiged valitsevad nende üle+ hommikul.
Kõik jäljedki neist kaovad,+
nende koduks saab surmavald, mitte palee.+
16 Ära karda, kui keegi saab rikkaks,
kui tema maja hiilgus kasvab,
17 sest surres ei saa ta midagi kaasa võtta,+
tema hiilgus ei lähe temaga ühes.+
18 Oma eluajal õnnitleb ta ennast+
(ka sind ülistatakse, kui sul läheb hästi),+
19 kuid lõpuks liitub ta oma esiisadega.
Enam iial ei näe nad valgust.
Aasafi laul.+
2 Jumal kiirgab Siionist, kogu ilu täiusest.+
4 Ta hüüab kokku taeva ja maa,+
et mõista kohut oma rahva üle:+
5 „Koguge minu juurde mu ustavad,
kes on sõlminud minuga ohvri alusel lepingu!”+
12 Kui oleksin näljane, ei ütleks ma seda sulle,
sest mulle kuulub viljakas maa ja kõik, mis seal on.+
21 Ma vaikisin, kui sa seda kõike tegid,
ja sa arvasid, et ma olen nagu sina.
Nüüd ma aga noomin sind,
esitan su vastu oma süüdistuse.+
22 Mõelge ometi sellele, teie, kes unustate Jumala,+
et ma ei kisuks teid tükkideks, ilma et keegi teid päästaks.
Juhatajale. Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui prohvet Naatan oli tema juures käinud, sest Taavet oli maganud Batsebaga.+
51 Oo, Jumal, ole mulle armuline oma truud armastust mööda,+
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda.+
4 Sinu vastu, eelkõige* sinu vastu, olen ma patustanud,+
teinud seda, mis on sinu silmis halb.+
Aga sina oled õiglane oma sõnus,
õiglane oma kohtumõistmises.+
6 Sinul aga on hea meel tõest inimese südames,+
õpeta siis mind, et mu südame salasoppides oleks tõeline tarkus.
11 Ära heida mind ära oma palge eest,
ära võta minult ära oma püha vaimu.
17 Jumalale meelepäraseks ohvriks on murtud vaim.
Murtud ja purukspekstud südant ei tõuka sa ära*, oo, Jumal.+
18 Tee oma headuses Siionile head,
ehita üles Jeruusalemma müürid.
19 Siis sa tunned rõõmu õiguses toodud ohvritest,
põletusohvritest ja täisohvritest,
siis ohverdatakse pulle su altaril.+
Juhatajale. Maskil.* Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui edomlane Doeg oli öelnud Saulile, et Taavet on tulnud Ahimeleki majja.+
3 Sa armastad halba rohkem kui head,
valetada enam kui kõnelda õigust. (sela)
4 Sa armastad hävitavaid sõnu,
sa valelik keel!
5 Seepärast kisub Jumal su lõplikult maha,+
haarab sust kinni, veab su telgist ära,+
juurib välja elavate maalt.+ (sela)
6 Õiged näevad seda ja tunnevad aukartust,+
nad naeravad õela üle:+
7 „Ennäe meest, kes ei teinud Jumalat oma varjupaigaks,+
vaid lootis oma suurele rikkusele,+
oma kurjadele plaanidele!”
8 Kuid mina olen nagu lopsakas õlipuu Jumala kojas,
ma loodan Jumala truu armastuse peale+ ikka ja igavesti.
Juhatajale: mahalat*. Maskil.* Taaveti laul.
2 Jumal aga vaatab taevast inimlaste peale,+
et näha, kas on mõnd taiplikku, kedagi, kes otsib Jehoovat.+
5 Neid haarab aga kohutav hirm,
senitundmatu õud,*
sest Jumal puistab laiali nende luud, kes sind ründavad*.
Sa saadad nad häbisse, sest Jehoova on nad hüljanud.
6 Oh tuleks ometi Siionist Iisraelile pääste!+
Kui Jehoova toob oma rahva vangipõlvest tagasi,
siis Jaakob hõisaku, Iisrael rõõmustagu.
Juhatajale: keelpillide saatel. Maskil.* Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui Siifi mehed olid öelnud Saulile: „Taavet peidab end meie juures.”+
2 Oo, Jumal, kuule mu palvet,+
pane tähele mu suu sõnu,
3 sest võõrad on tõusnud mu vastu,
julmurid jahivad mu elu.+
Juhatajale: keelpillide saatel. Maskil.* Taaveti laul.
2 Pane mind tähele ja vasta mulle.+
Mure teeb mind rahutuks,+
ma olen meeleheitel,
3 sest ma kuulen vaenlase sõnu,
tunnen jumalatu rõhumist.
Nad kuhjavad mu peale häda,
hauvad oma vihas mu vastu vaenu.+
5 Hirm ja kartus on tulnud mu peale,
värinad hoiavad mind oma haardes.
6 Ma ütlen: „Oh oleksid mul tuvi tiivad!
Ma lendaks ära, asuks turvapaika.
12 Mitte vaenlane ei teota mind,+
seda ma taluksin.
Mitte vihamees pole tõusnud mu vastu,
tema eest end varjaksin.
14 Me olime sinuga lähedased,
ühes rahvahulgaga käisime jumalakojas.
19 Jumal kuuleb ja astub nende vastu,+
tema, kes istub troonil iidsest ajast.+ (sela)
Nad ei taha muutuda,
need, kes Jumalat ei karda.+
21 Tema sõnad on libedamad kui või,+
kuid ta südames on vaen.
Ta sõnad, ehkki pehmemad kui õli,
on paljastatud mõõgad.+
23 Kuid veresüüga mehed ja petised viid sina, Jumal, sügavaimasse auku,+
nad ei ela oma päevadest pooligi ära.+
Mina aga loodan sinule.
Juhatajale: „Vagur tuvi kaugel”. Taaveti laul. Miktam.* Ajast, kui vilistid ta Gatis+ kinni võtsid.
56 Ole mulle armuline, oo, Jumal, sest surelikud ründavad mind.
Kogu päeva võitlevad nad mu vastu ja rõhuvad mind.
2 Kogu päeva ründavad mind mu vaenlased,
paljud võitlevad ülbelt mu vastu.
3 Kui mind haarab hirm,+ loodan ma sinule.+
4 Ma loodan Jumalale, kelle sõna ma kiidan,
loodan Jumalale, ei ma karda.
Mida saab tühipaljas inimene mulle teha?+
8 Sa jälgid kõiki mu rännakuid.+
Kogu mu pisarad oma nahklähkrisse.+
Eks ole need kirjas su raamatus?+
9 Päeval, mil ma sind appi hüüan, taganevad mu vaenlased.+
Ma olen veendunud, et Jumal on minu poolel.+
10 Ma loodan Jumalale, kelle sõna ma kiidan,
Jehoovale, kelle sõna ma kiidan,
11 loodan Jumalale, ei ma karda.+
Mida saab tühipaljas inimene mulle teha?+
13 Sest sa päästsid mind surmast,+
hoidsid mu jalga komistamast,+
et võiksin eluvalguses kõndida Jumala ees.+
Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.* Ajast, kui ta põgenes Sauli eest koopasse.+
57 Ole mulle armuline, Jumal, ole mulle armuline,
sest sinu juurest otsin ma varju,+
sinu tiibade alt otsin ma varju, kuni hädad on möödas.+
2 Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole,
tõelise Jumala poole, kes teeb mu hädadele lõpu.
3 Taevast saadab ta abi ja päästab mu.+
Ta ajab segadusse selle, kes haarab mu järele. (sela)
Jumal saadab oma truu armastuse ja ustavuse.+
4 Lõvid on mu ümber piiranud.+
Isegi magama heitma pean nende keskel, kes tahavad mind neelata,
kelle hambad on odad ja nooled,
kelle keel on terav mõõk.+
6 Mu jalgadele on nad seadnud võrgu.+
Mure on mind küüru vajutanud.+
Nad kaevasid mu teele augu,
aga kukkusid sinna ise.+ (sela)
Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.*
3 Juba ilmavalgust nähes on jumalatud eksiteel,
sünnist saati on nad isemeelsed ja valelikud.
4 Nende mürk on nagu madude mürk,+
nad on kurdid kui kobra, kes suleb kõrvad
5 ega kuula taltsutajate häält,
nende üliosavaid lausumisi.
6 Jumal, löö neil hambad suust,
murra lõvide lõuad, Jehoova!
7 Kadugu nad kui vesi, mis ära voolab.
Vinnastagu ta oma vibu ja langegu nad tema nooltest.
8 Olgu nad kui teod, kes oma teel kuivavad,
olgu nad kui surnult sündinu, kes iial päikest ei näe.
9 Enne kui teie pajad saavad tunda ogapõõsaste leeki,
viib ta toored ja ka põlevad raod tormituulena ära.+
Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.* Ajast, kui Saul läkitas mehed Taaveti maja juurde varitsema, et teda surmata.+
3 Vaata, nad varitsevad mind,+
tugevad ründavad mind,
kuigi ma pole mässu tõstnud ega patustanud,+ Jehoova.
4 Ehkki ma pole eksinud, nad jooksevad ja on valmis ründama.
Tõuse, kui ma hüüan, ja vaata!
5 Sest sina, vägede Jumal Jehoova, oled Iisraeli Jumal.+
Ärka ja pane tähele kõiki rahvaid.
Ära anna armu ühelegi õelale reeturile.+ (sela)
7 Vaata, mis nende suust välja paiskub!
Nende huuled on kui mõõgad,+
nad mõtlevad: „Keegi ei saa teada,+ et ütlejad olime meie!”
10 Jumal, kes osutab mulle truud armastust, tuleb mulle appi,+
tänu temale võin oma vaenlaste peale võidukalt vaadata.+
11 Ära neid veel tapa, et mu rahvas ei unustaks.
Pane oma väega nad ekslema,
pane nad langema, meie kilp Jehoova,+
12 nende suu patu, nende huulte sõna pärast.
Nende uhkus püüdku nad lõksu+
nende neede- ja petusõnade pärast.
13 Siis tee neile lõpp oma raevus,+
tee neile lõpp, et neid poleks enam.
Nad teadku, et Jumal valitseb Jaakobis ja kogu maa äärteni.+ (sela)
16 Mina aga laulan sinu jõust,+
räägin hommikul rõõmsalt su truust armastusest,
sest sina oled mu kindel varjupaik,+
koht, kuhu hädaajal pagen.+
17 Sina oled mu jõud, sinule laulan ma kiitust*.+
Sest Jumal on mu kindel varjupaik, Jumal, kes osutab mulle truud armastust.+
Juhatajale: „Meenutuse liilia”. Miktam.* Taaveti õpetuslaul, mille ta tegi pärast seda, kui ta oli võidelnud Aram-Naharaimi* ja Aram-Sooba rahvaga ning kui Joab oli tulnud tagasi ja löönud Soolaorus maha 12 000 edomlast.+
60 Oh, Jumal, sa oled meid hüljanud, tunginud meie kaitsest läbi.+
Sa vihastusid meie peale, kuid võta meid nüüd tagasi.
2 Sa panid maa vappuma, lõhestasid selle.
Paranda selle praod, sest see on kokku varisemas.
Juhatajale: keelpillide saatel. Taaveti laul.
5 Sest sina, Jumal, oled kuulnud mu tõotusi.
Sinult sain pärandi, mille annad neile, kes kardavad su nime.+
Juhatajale: jedutuun*. Taaveti laul.
3 Kui kaua te ründate meest, et teda tappa?+
Te kõik olete kui viltused seinad, nagu varisemisohtlikud müürid.*
4 Nad peavad nõu, et tõugata ta tema kõrgelt kohalt*.
Neile meeldib rääkida valet.
Suuga nad õnnistavad, kuid sisimas neavad.+ (sela)
9 Inimlapsed on pelk hingeõhk,
inimesepojad vaid meelepete.+
Üheskoos kaalule panduna on nad hingeõhustki kergemad.+
10 Ära looda väljapressimisele,
ära oota tulu röövimisest.
Kui su varandus kasvab, ärgu kiindugu sellesse su süda.+
Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.+
63 Oo, Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin.+
Mu hing januneb su järele.+
Ma nõrken igatsusest su järele
kuival ja põuasel, veeta maal.+
4 Seepärast kiidan sind kogu elu,
su nime hüüdes tõstan palves käed.
9 Kuid need, kes püüavad mind hukutada,
langevad maa sügavustesse.
11 Aga kuningas tunneb rõõmu Jumalast.
Igaüks, kes Jumala juures vannub, ülistab teda,
sest valelikud pannakse vaikima.
Juhatajale. Taaveti laul.
3 Nad teritavad oma keelt kui mõõka,
sihivad jõhkraid sõnu kui nooli,
4 et lasta varitsuskohast süütut.
Äkitselt lasevad nad teda, tundmata hirmu.
5 Nad hoiavad kinni oma kurjast plaanist*,
arutavad, kuidas peita oma lõkse.
Nad mõtlevad: „Kes neid märkab?”+
6 Nad leiutavad uusi riukaid,
kavandavad kavalaid salaplaane.+
Inimeste südame mõtted on äraarvamatud.
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Sina kuulad palvet, kõiksugused inimesed tulevad su juurde.+
4 Õnnelik on see, kelle sa valid ja tood enda ligi,
et ta elaks su õuedes.+
Meil on küllaga sinu koja,+
su püha templi hüvesid.+
5 Sa vastad meile aukartustäratavate, õiglaste tegudega,+
oo, meie pääste Jumal,
sulle loodavad kõik maa ääred,+
kaugel mere taga olijad.
8 Kaugete paikade asukad tunnevad aukartust su imetegude pärast,+
idast lääneni paned sa nad hõiskama.
9 Sa hoolitsed maa eest,
teed selle ülimalt rammusaks ja viljarikkaks.+
Jumala veesooned on tulvil vett.
Sa lased viljal kasvada,+
sest nii oled sa maa teinud.
10 Sa kastad selle vagusid, tasandad künnimaa*.
Sa pehmendad seda vihmasagaratega, õnnistad saagiga.+
13 Karjamaad on täis loomi,
orud on kaetud viljaga.+
Need kõik hõiskavad rõõmust, jah, need laulavad.+
Juhatajale. Laul.
66 Hõiska Jumalale, kogu maa!+
3 Öelge Jumalale: „Kui aukartustäratavad on su teod!+
Sinu suure jõu pärast
lömitavad vaenlased su ees.+
7 Ta valitseb oma väes igavesti,+
ta silmad seiravad rahvaid.+
Kangekaelsed ärgu tehku end tähtsaks.+ (sela)
11 Sa vedasid meid püüdevõrku,
panid meie peale ränga koorma.
13 Ma tulen su kotta põletusohvritega,+
tasun sulle tõotused,+
14 mis mu huuled on lausunud,+
mis mu suu on ahastuses lubanud.
15 Ma toon sulle põletusohvriks nuumloomi
koos jäärade ohvrisuitsuga,
ohverdan pulle ühes sikkudega. (sela)
17 Teda ma hüüdsin oma suuga,
austasin oma keelega.
20 Olgu kiidetud Jumal, kes ei põlanud ära mu palvet
ega keelanud mulle oma truud armastust.
Juhatajale: keelpillide saatel. Laul.
67 Jumal on meile armuline ja õnnistab meid.
Oma palge hiilgusel laseb ta meie peale paista,+ (sela)
2 et kogu maal tuntaks su teed,+
su päästetegusid kõigi rahvaste seas.+
3 Rahvad tänagu sind, oo, Jumal,
kõik rahvad tänagu sind!
4 Hõimud rõõmustagu ja hõisaku,+
sest sa mõistad rahvaste üle õiglast kohut,+
juhatad rahvahõime maa peal. (sela)
5 Rahvad tänagu sind, oo, Jumal,
kõik rahvad tänagu sind!
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Nagu haihtub suits, nii aja nad ära,
nagu sulab vaha tule paistel,
nii hävigu jumalatud Jumala ees.+
6 Jumal annab üksijäänuile eluaseme,+
viib vangid küllusesse.+
Aga kangekaelsed peavad elama kõrbenud maal.+
7 Oo, Jumal, kui juhtisid oma rahvast,+
kui sammusid läbi kõrbe, (sela)
taevas kallas vihma Jumala ees,
Siinai vappus Jumala, Iisraeli Jumala ees.+
13 Kuigi te, mehed, pidite puhkama laagrilõkete* vahel,
saate endale hõbedased tuvitiivad,
kuldselt küütlevad hoosuled.
16 Miks te, mäetipud, vaatate kadedalt
mäge, mille Jumal on oma elupaigaks valinud*?+
Tõesti, seal elab Jehoova igavesti.+
17 Jumala sõjavankreid on kümneid tuhandeid, neid on tuhandeid ja tuhandeid.+
Jehoova on tulnud Siinailt pühasse paika.+
viisid kaasa vangid,
võtsid inimesi andideks,+
isegi kangekaelseid,+ et elada nende keskel, oo, Jumal Jaah.
22 Jehoova on öelnud: „Ma toon nad tagasi Baasanist,+
tagasi meresügavusest,
23 et su jalad kahlaksid vaenlaste veres+
ja su koerad saaksid seda lakkuda.”
27 Seal on Benjamin,+ noorim, ta alistab nad,
ka Juuda peamehed oma käratseva rahvaga,
Sebuloni ja Naftali peamehed.
30 Sõitle metsloomi pilliroos,
pullikarja+ ja vasikaid,
kuni rahvad toovad kummardades sulle hõbetükke*.
Kuid rahvad, kellele sõdida meeldib, pillutad sa laiali.
32 Maa kuningriigid, laulge Jumalale,+
laulge kiitust Jehoovale,* (sela)
33 temale, kes sõidab iidse taeva avarustes.+
Kuula! Ta müristab oma häälega, võimsa häälega.
35 Jumal on aukartustäratav, kui väljub oma aulisest pühamust.+
Ta on Iisraeli Jumal,
kes annab rahvale jõudu ja väge.+
Jumal olgu kiidetud!
Juhatajale: „Liiliad”. Taaveti laul.
69 Päästa mind, oo, Jumal, sest veed ähvardavad võtta mult elu.+
2 Ma olen vajunud põhjatusse mutta, kus pole jalgealust.+
Ma olen sattunud sügavasse vette,
vetetulv on mu ära uhtunud.+
on neid, kes mind alusetult vihkavad.
Palju on mul reetureist* vaenlasi,
kes tahavad mulle lõppu teha.
Ma pean ära andma selle, mida varastanud pole.
5 Oo, Jumal, sina tead mu rumalust,
mu süü ei ole sinu eest varjul.
6 Ärgu jäägu minu pärast häbisse need, kes loodavad sinule,
oo, kõrgeim valitseja vägede Jehoova.
Ärgu kogegu minu pärast alandust need, kes otsivad sind,
oo, Iisraeli Jumal.
11 Ma riietusin kotiriidesse,
kuid sain nende pilkealuseks.
12 Ma olen linnaväravas jutuaineks,
joomamehed pilavad mind oma lauludes.
13 Jõudku mu palve sinu ette, oo, Jehoova,
sulle meelepärasel ajal.+
Oo, Jumal, vasta mulle oma truu armastuse külluses,
näita oma päästetegusid.+
14 Tõmba mind välja porimülkast,
ära lase mul vajuda põhja.
Päästa mind mu vihameeste käest
ja vetesügavusest.+
16 Vasta mulle, Jehoova, sest sinu truu armastus on hea!+
Vaata minu poole oma rohkes halastuses,+
17 ära varja palet oma teenija eest.+
Vasta mulle kiiresti, sest olen ahastuses!+
18 Tule mu ligi ja vabasta mind,
päästa mind mu vaenlaste käest.
20 Teotus on murdnud mu südame, mu haav on ravimatu*.
Ma ootasin kaastunnet, kuid asjata,+
otsisin lohutajaid, kuid ei leidnud ühtki.+
23 Jäägu nad silmist pimedaks,
nende puusad hakaku värisema!
26 Sest nad jälitavad seda, keda sina lõid,
pajatavad nende piinadest, keda sina haavasid.
27 Lisa nende süüle süü,
ärgu saagu nad osa sinu õigusest.
30 Ma kiidan Jumala nime lauluga,
ülistan teda tänuga.
32 Tasased näevad seda ja rõõmustuvad.
Elustugu süda teil, kes otsite Jumalat!
Juhatajale. Taaveti laul meeldetuletuseks.
2 Tundku häbi ja alandust need,
kes püüavad võtta mult elu.
Taganegu häbistatult,
kes rõõmustavad mu õnnetuse üle.
3 Aetagu häbis tagasi need,
kes pilkavad: „Paras! Paras!”
4 Aga kes sind otsivad,
juubeldagu ja rõõmutsegu su üle.+
Kes armastavad su päästetegusid, öelgu alati:
„Olgu ülistatud Jumal!”
5 Mina aga olen abitu ja vaene.+
Oo, Jumal, tegutse kiiresti mu heaks!+
Sina oled mu aitaja ning päästja.+
Jehoova, ära viivita!+
3 Ole mulle kivilinnuseks,
kuhu saaksin alati minna.
Anna käsk mind päästa,
sest sina oled mu kalju ja kindlus.+
7 Paljud vaatavad mind kui ilmaimet,
kuid sina oled mu kindel varjupaik.
10 Mu vaenlased räägivad mu vastu,
kes jahivad mu elu, hauvad salaplaani,+
11 öeldes: „Jumal on ta hüljanud.
Ajame teda taga, püüame kinni, sest keegi ei päästa teda.”+
14 Aga mina ei lakka ootamast,
ma kiidan sind järjest enam.
16 Ma tulen ja räägin su vägevatest tegudest,
oo, kõrgeim valitseja Jehoova,
ma kõnelen sinu, üksnes sinu õigusest.
18 Mu Jumal, ära jäta mind ka siis, kui olen vana ja hall.+
Ma tahan rääkida su jõust järgmisele põlvele,
su vägevusest kõigile järeltulijaile.+
19 Sinu õigus, oo, Jumal, küündib kõrgusteni.+
Sa oled teinud suuri asju, oo, Jumal.
Kes on sinu sarnane?+
21 Lisa mulle auväärsust,
kaitse ja lohuta mind.
22 Siis tänan sind keelpillimänguga
sinu ustavuse pärast, mu Jumal,+
laulan sulle kiitust lüüra saatel,*
oo, Iisraeli Püha.
24 Kogu päeva kõneleb mu keel sinu õigusest*,+
sest need, kes soovivad mu hävingut, kogevad teotust ja häbi.+
Laul Saalomonist.
3 Mäed toogu rahvale rahu
ja künkad õigust.
11 Tema ees kummardavad kõik kuningad,
teda teenivad kõik rahvad.
12 Sest tema vabastab vaese, kes appi hüüab,
vaevatu ja selle, kel pole aitajat.
13 Tal on kahju viletsast ja vaesest,
ta päästab vaese elu.
14 Ta vabastab nad rõhumise ja vägivalla alt,
nende veri on kallis tema silmis.
15 Ta elagu kaua ja talle antagu Seeba kulda.+
Tema eest tehtagu lakkamata palveid,
teda õnnistatagu kogu päeva.
16 Maa peal on rohkesti vilja,+
mägede tippudel on üliküllus.
Tema vili lokkab nagu Liibanoni mets,+
linnaelanikke tärkab nagu maast rohtu.+
17 Tema nimi kestku igavesti,+
kasvagu ta nime kuulsus, kuni püsib päike.
Tema nimel nõutagu rahvad endale õnnistust.+
Kuulutagu kõik rahvad ta õnnelikuks.
20 Sellega lõppevad Iisai poja Taaveti palved.+
KOLMAS RAAMAT
(Laulud 73–89)
Aasafi laul.+
73 Jumal on tõesti hea Iisraelile, neile, kes puhtad on südamelt.+
7 Nende silmad on küllusest punnis,
nende edu ületab nende südame ootused.
9 Nad räägivad otsekui taevakõrgusest,
nende keel käib uhkelt üle maa.
10 Seepärast pöördub ta rahvas ära nende poole,
joob nende veteküllusest.
15 Kui aga oleksin sellest rääkinud,
oleksin reetnud su rahva.
16 Kui püüdsin sellest aru saada,
valmistas see mulle vaeva,
17 kuni ma sisenesin Jumala aulisse pühamusse
ja mõistsin jumalatute tulevikku.
20 Nagu ärgates kaob unenägu, Jehoova,
nii tõukad sina nad ära, kui tõused.
22 Ma olin meeletu ega mõistnud midagi,
olin su ees kui aruta loom.
28 Aga minul on hea olla Jumala ligi.+
Kõrgeima valitseja Jehoova olen ma teinud oma varjupaigaks,
et kuulutada kõiki su tegusid.+
2 Mõtle oma rahvale, kelle sa omandasid ammusel ajal,+
suguharule, kelle lunastasid kui oma pärandi.+
Mõtle Siioni mäele, kus elad.+
5 Nad olid kui tihnikus kirvest viibutavad raidurid.
6 Nad purustasid kirve ja raudkangiga kõik selle nikerdised.+
8 Ühes oma järglastega mõtlesid nad oma südames:
„Põletagem maha kõik Jumala kummardamispaigad siin maal!”
19 Ära loovuta oma turteltuvi kiskjaile.
Ära unusta iial oma vaevatud rahvast.
20 Mõtle oma lepingule,
sest maa pimeduseurkad on täis vägivallapesi.
23 Ära unusta oma vaenlaste sõnu.
Ei lakka nende kära, kes sulle vastu hakkavad.
Juhatajale: viisil „Ära hävita”. Aasafi laul.+
2 Sa ütled: „Kui ma määran aja,
siis mõistan ma õiglast kohut.
3 Kui maa ja kõik selle elanikud vabisesid,
hoidsin mina selle sambaid kõikumast.” (sela)
5 Ära ülista ülbelt oma jõudu,
ära kõnele kõrgilt!
6 Sest ei idast, läänest ega lõunast
tule ülendamist.
see vahutab veinist, on täis kanget jooki.
Ta kallab karika tühjaks,
kõik jumalatud maa peal joovad selle tilgatumaks.”+
Juhatajale: keelpillide saatel. Aasafi laul.+
8 Taevast kuulutasid sa kohtuotsuse.+
Maa kartis ja vaikis,+
9 kui Jumal tõusis kohut mõistma,
et päästa kõik tasased maal.+ (sela)
11 Andke oma Jumalale Jehoovale tõotusi ja täitke need.+
Tooge oma and kartusega, kõik, kes olete ta ümber.+
12 Tema alandab kõrgid juhid,
tekitab hirmu maa kuningates.
Juhatajale: jedutuun*. Aasafi laul.+
4 Sina hoiad mu silmalaud avali,
ma olen ärevil, ei suuda rääkida.
8 Kas tema truu armastus on igaveseks lõppenud?
Kas tema tõotus on jäädavalt tühja läinud?
11 Ma mõtlen Jaahi tegudele.
Ma meenutan su ammuseid imesid.
16 Veed nägid sind, oo, Jumal,
veed nägid sind ja muutusid rahutuks,+
vetesügavused sattusid ärevusse.
18 Su kõuekõmin+ oli kui vankrirataste mürin,
välgusähvatused tegid maa valgeks,+
maa vappus ja vabises.+
3 Mida oleme kuulnud ja teame,
mida isad on meile jutustanud,+
4 seda me ei varja oma poegade eest.
Me pajatame tulevastele põlvedele+
Jehoova kiiduväärt tegudest ja ta jõust,+
tema imepärastest tegudest.+
5 Ta seadis meeldetuletuse Jaakobisse,
kehtestas seaduse Iisraelis,
andis käsu meie esiisadele,
et nad räägiksid neist asjust oma lastele,+
6 et tulevane põlv,
lapsed, kes veel sünnivad, teaks neid+
ning jutustaks neist oma lastele.+
8 Siis nad pole nagu nende esiisad,
põikpäine ja mässuline põlvkond,+
kelle süda oli heitlik,+
kelle vaim polnud Jumalale truu.
9 Efraimlased olid relvastatud vibudega,
kuid taganesid lahingupäeval.
20 Ta lõi kaljut,
veed voolasid, ojad paiskusid välja.+
„Kas suudab ta anda ka leiba
või hankida oma rahvale liha?”+
21 Kui Jehoova neid kuulis, sattus ta raevu.+
Tuli+ lahvatas Jaakobi vastu,
ta viha süttis Iisraeli vastu,+
22 sest nad ei uskunud Jumalasse,+
ei lootnud tema päästejõule.
23 Siis käsutas ta pilvi taevas,
avas taevaluugid.
27 Ta lasi neile sadada liha nõnda palju kui tolmu,
linde kui liiva mererannal.
28 Ta kukutas need keset laagrit,
ümber oma telkide.
30 Kuid enne kui nende himu sai täis
ja kui toit oli alles neil suus,
Ta surmas nende tugevaimad mehed,+
langetas Iisraeli noored mehed.
36 Siiski proovisid nad teda oma suuga petta,
valetasid talle oma keelega.
andestas* nende patu ega hävitanud neid.+
Korduvalt hoidis ta tagasi oma viha,+
ei paisanud välja kogu oma raevu.
42 Nad ei pidanud meeles tema jõudu,
päeva, mil ta vabastas nad vastaste käest,+
43 kuidas ta tegi tunnustähti Egiptuses,+
imetegusid Soani väljal,
44 kuidas ta muutis Niiluse kanalid vereks,+
nii et nad ei saanud oma ojadest juua.
49 Ta saatis nende peale oma tulise viha,
raevu, meelepaha ja ahastuse,
õnnetust külvavate inglite hulgad.
55 Ta ajas nende eest ära rahvad,+
määras mõõdunööriga neile pärandi,+
andis kodud Iisraeli suguharudele.+
56 Aga nemad panid Jumalat, Kõigekõrgemat, üha proovile, mässasid tema vastu,+
ei teinud välja tema meeldetuletustest.+
57 Nad taganesid, olid reeturlikud nagu nende esiisadki.+
Neile sai loota sama vähe kui lõdvale vibule.+
63 Tema noored mehed neelas tuli,
ta neitsid jäid pulmalauluta.
67 Ta hülgas Joosepi telgi,
ei valinud Efraimi suguharu.
70 Ta valis oma teenija Taaveti,+
võttis ta lambaaedikust,+
71 tõi ta imetavate uttede juurest.
Ta pani ta karjatama oma rahvast Jaakobit,+
kogu Iisraeli, enda omandit.+
Aasafi laul.+
79 Oo, Jumal, rahvad on tunginud su maale,+
rüvetanud su püha templi,+
muutnud Jeruusalemma rusuhunnikuks.+
8 Ära nõua meilt aru meie esivanemate süütegude pärast.+
Tõtaku su halastus meie juurde,+
sest me oleme maha surutud.
10 Miks peaksid rahvad ütlema: „Kus nende Jumal on?”?+
Saagu rahvad meie silme all teada,
et su teenijate vere eest on kätte makstud.+
Juhatajale: „Liiliad”. Meeldetuletus. Aasafi laul.+
80 Oo, Iisraeli karjane, kuula,
sina, kes juhatad Joosepit kui karja.+
Sina, kes istud troonil keerubite kohal*,+
näita oma sära!
4 Vägede Jumal Jehoova, kui kaua suhtud sa vaenulikult oma rahva palveisse?+
5 Sa toidad teda pisarate kui leivaga,
joodad ohtralt silmaveega.
10 Selle vari kattis mäed,
oksad varjasid Jumala seedrid.
14 Vägede Jumal, tule palun tagasi!
Vaata taevast alla ja näe!
Hoolitse selle viinapuu eest,+
18 Siis me ei tagane sinust.
Hoia meid elus, et võiksime hüüda su nime.
19 Vägede Jumal Jehoova, taasta meie endine põli,
paistku meie peale sinu palge hiilgus, et pääseksime.+
Juhatajale: gitit*. Aasafi laul.+
2 Kõlagu muusika ja lööge tamburiini,
kõlagu kaunid lüürahelid ja keelpillimäng!
5 Ta seadis selle meeldetuletuseks Joosepile,+
kui asus tegutsema Egiptuse vastu.+
Ma kuulsin tundmatut häält, mis lausus:
10 Mina, Jehoova, olen sinu Jumal,
kes tõi sind välja Egiptusemaalt.+
Ava oma suu ja ma täidan selle.+
15 Kes vihkavad Jehoovat, peavad lömitama ta ees,
nende häving on jääv.
Aasafi laul.+
82 Jumal võtab sisse koha jumalikus kogus,+
mõistab kohut jumalate* seas:+
2 „Kui kaua te mõistate ebaõiglast kohut+
ja soosite jumalatuid?+ (sela)
4 Päästke vilets ja vaene,
vabastage nad jumalatute käest.”
6 „Ma ütlesin: „Te olete jumalad*,+
te kõik olete Kõigekõrgema pojad,
7 kuid te surete nagu kõik inimesed,+
langete nagu iga teinegi peamees.””+
Aasafi laul.+
3 Su rahva vastu sepitsevad nad salaplaani,
sinu kallite vastu peavad vandenõu.
11 Tee nende ülikud Oorebi ja Seebi sarnaseks,+
nende juhid Sebahi ja Salmuna sarnaseks,+
12 sest nad ütlesid: „Võtame endale maa, kus Jumal elab.”
14 Nagu tuli, mis põletab metsa,
nagu leek, mis kõrvetab mäed,+
15 aja sina neid taga maruga,+
kohuta neid tormituulega.+
16 Kata nende nägu häbiga,
et nad otsiksid su nime, oo, Jehoova.
17 Jäägu nad häbisse ja tundku õudu igavesti,
jäägu nad põlu alla ja hukkugu.
Juhatajale: gitit*. Korahi poegade laul.+
2 Mu hing igatseb
Jehoova õuede järele,+
ma olen igatsusest nõrkenud.
Mu süda ja mu ihu hõiskavad elava Jumala poole.
3 Seal, sinu aulise altari juures,
vägede Jehoova,
mu kuningas ja Jumal,
leiab lindki endale kodu ja pääsuke pesa,
kus hoolitseb oma poegade eest.
8 Jehoova, vägede Jumal, kuula mu palvet,
võta mind kuulda, oo, Jaakobi Jumal! (sela)
10 Üks päev sinu õuedes on parem kui tuhat mujal.+
Ma seisan pigem oma Jumala koja lävel,
kui elan jumalatute telkides.
11 Sest Jumal Jehoova on päike+ ja kilp,+
temalt tuleb soosing ja au.
Jehoova ei keela head neile,
kes käivad laitmatuses.+
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
8 Ma kuulan, mida räägib Jumal Jehoova,
sest ta kõneleb oma rahvale, oma ustavatele, rahust.+
Ärgu nad ainult muutugu taas liiga enesekindlaks.+
Taaveti palve.
2 Hoia mu elu, sest ma olen sulle ustav.+
Päästa oma teenija, kes loodab sinu peale,
sest sina oled mu Jumal.+
4 Rõõmusta oma teenijat,
sest ma pöördun sinu poole, Jehoova.
5 Sina, Jehoova, oled hea+ ja valmis andestama,+
sul on küllaga truud armastust kõigile, kes su poole hüüavad.+
9 Kõik sinu loodud rahvad
tulevad ja kummardavad su ette, Jehoova,+
nad annavad au su nimele,+
10 sest sina oled suur ja teed imesid,+
sina oled Jumal, sina üksi.+
12 Ma tänan sind kogu südamest, Jehoova, mu Jumal,+
austan su nime igavesti,
13 sest su truu armastus mu vastu on suur,
sa oled päästnud mind surmavalla sügavikust.+
14 Oo, Jumal, jultunud mehed tõusevad mu vastu,+
jõhkrate jõuk jahib mu hinge,
sind ei pea nad mikski.+
15 Kuid sina, Jehoova, oled halastav ja kaastundlik Jumal,
sa ei vihastu kergesti, oled tulvil truud armastust ja ustavust.+
17 Anna mulle märk* oma headuse kohta,
et seda näeksid ka mu vihamehed ja jääksid häbisse.
Sest sina, Jehoova, aitad ja trööstid mind.
Korahi poegade laul.+
87 Tema linna alusmüür on pühadel mägedel.+
3 Sinust räägitakse aulisi asju, sa tõelise Jumala linn.+ (sela)
4 Nende sekka, kes mind tunnevad*, arvan ma Raahabi*+ ja Babüloni,
ka Vilistimaa ja Tüürose ühes Kuusiga*.
Ja siis öeldakse neist igaühe kohta: „Tema on seal sündinud.”
6 Jehoova teatab rahvaid kirja pannes:
„Tema on seal sündinud.” (sela)
Korahi poegade laul.+ Juhatajale: mahalat*, vaheldumisi laulmiseks. Esrahlase Heemani+ maskil*.
4 Mind on arvatud nende hulka, kes lähevad hauasügavusse.+
5 jäetud surnute sekka,
olen kui tapetu, kes lebab hauas,
keda sa enam ei mäleta,
kes on lahutatud su hoolest.
6 Sa oled pannud mind sügavaimasse auku,
pimedusse ja sügavikku.
8 Mu tuttavad oled sa ajanud minust kaugele,+
sa oled teinud mind neile jäledaks.
Ma olen lõksus ega pääse minema.
11 Kas sinu truud armastust kuulutatakse hauas,
sinu ustavust hävingupaigas?
15 Noorusest saati on mind vaevatud,
olen olnud huku äärel,+
sa oled lasknud mul kannatada hirmsaid asju, ma olen muutunud tuimaks.
Maskil.* Esrahlase Eetani+ laul.
89 Jehoova truust armastusest laulan ma igavesti.
Sinu ustavust kuulutan ma kõigile põlvedele.
3 „Ma sõlmisin lepingu oma valituga,+
vandusin oma teenijale Taavetile:+
4 „Sinu järeltulija+ jääb püsima igaveseks,
ma rajan sulle trooni, mis kestab põlvest põlve.””+ (sela)
5 Taevas ülistab su imesid, Jehoova,
sinu ustavust pühade koguduses.
16 Nad rõõmustavad su nime üle kogu päeva,
sinu õigus ülendab nad.
19 Siis ütlesid sa nägemuses oma ustavatele:
„Ma olen andnud rammu vägevale,+
olen ülendanud rahvaste seast valitu.+
30 Kui ta pojad hülgavad mu seaduse
ega tee mu ettekirjutuste järgi,
31 kui nad rikuvad mu määrusi
ega pea mu käske,
32 siis ma karistan neid sõnakuulmatuse eest kepiga,+
üleastumiste eest peksuga.
37 See kestab igavesti nagu kuu,
ustav tunnistaja taevas.” (sela)
39 Sa põlgasid ära lepingu oma teenijaga,
rüvetasid ta krooni, heitsid selle maha.
40 Sa lõhkusid kõik tema kivimüürid,
tegid varemeiks tema kindlused.
43 Sa tõrjusid ta mõõga tagasi,
panid ta lahingus taganema.
44 Sa tegid lõpu ta hiilgusele,
paiskasid ümber ta trooni.
45 Sa lõpetasid ta nooruspäevad,
rüütasid ta häbisse. (sela)
48 Kas on inimest, kes elab ega näe surma?+
Kas suudab keegi vabastada end surmavalla haardest? (sela)
49 Kus on su endised truu armastuse teod, Jehoova,
mille kohta andsid oma ustavuses tõotuse Taavetile?+
50 Jehoova, ära unusta oma teenijate pihta paisatud pilkeid,
kuis pean taluma kõigi rahvaste teotust.
51 Kuis küll vaenlased on pildunud solvanguid, Jehoova,
teotanud su võitu igat jalajälge!
52 Jehoova olgu kiidetud igavesti! Aamen, aamen!+
NELJAS RAAMAT
(Laulud 90–106)
Jumalamehe Moosese palve.+
90 Oo, Jehoova, sina oled olnud meie eluase*+ põlvest põlve.
2 Enne kui sündisid mäed,
enne kui tõid ilmale* maa ja maailma,+
igavesest ajast igavesti, oled sina Jumal.+
10 Meie elupäevi on seitsekümmend aastat,
kui keegi on tugev, siis kaheksakümmend,+
kuid needki on täis muret ja valu.
Need mööduvad kiiresti ja me lendame ära.+
17 Saatku meid meie Jumala Jehoova soosing,
lase korda minna meie kätetööl.
Jah, lase korda minna meie kätetööl.+
3 Sest tema päästab su linnupüüdja püünisest,
kohutava katku küüsist.
5 Ei karda sa öösel varitsevaid õudusi+
ega päeval lendavat noolt,+
6 ei ööpimeduses hiilivat katku
ega keskpäeval laastavat hävitust.
8 Sa vaid vaatad oma silmaga,
näed, kuidas jumalatud saavad karistuse.
14 Jumal ütles: „Kuna ta on minusse kiindunud, siis päästan ma tema.+
Ma kaitsen teda, sest ta tunnustab mu nime.+
Hingamispäevalaul.
laulda su nimele kiitust,* oo, Kõigekõrgem,
2 kuulutada hommikul su truud armastust,+
öösiti su ustavust
4 Sest sina, Jehoova, rõõmustad mind oma tegudega,
sinu kätetöö paneb mind hõiskama.
6 Ükski mõistmatu ei mõista neid.
Ükski rumal ei saa sellest aru:+
7 kuigi jumalatud lokkavad kui umbrohi
ja kõik patustajad õitsevad,
ootab neid igavene häving.+
8 Ent sina, Jehoova, oled kõrgeim igavesti.
9 Jehoova, vaata võidukalt oma vaenlasi,
vaata, kuidas su vaenlased hukkuvad,
kõik patustajad pillutatakse laiali.+
11 Mu silmad vaatavad võidukalt mu vaenlasi,+
mu kõrvad kuulevad nende langemisest, kes mind ründavad.
14 Ka vanas eas* on nad lopsakad,+
elujõulised ja haljad,+
15 nad kuulutavad, et Jehoova on õiglane.
Tema on mu kalju+ ja temas pole ülekohut.
93 Jehoova on saanud kuningaks!+
Ta on riietunud ülevusse.
Jehooval on rõivaks jõud,
vööna on see tema ümber.
Maa on kindlalt rajatud,
see ei kõigu.
4 Nad teevad suuri sõnu ja räägivad ülbelt,
kõik patustajad hooplevad.
6 Nad tapavad lesknaise ja muulase,
mõrvavad isata lapse.
12 Õnnelik on inimene, keda sa manitsed, Jaah,+
kellele õpetad oma seadust,+
13 et anda talle rahu hädapäeval,
kuni jumalatule kaevatakse auku.+
15 Seadused on kord jälle õiglased,
kõik südamelt ausad järgivad neid.
16 Kes tõuseb mu kaitseks õelate vastu?
Kes astub mu eest välja patustajate vastu?
23 Õelate kurjad teod toob ta tagasi nende endi peale,+
teeb õelaile lõpu nende oma kurjusega.
Meie Jumal Jehoova teeb neile lõpu.+
7 Sest tema on meie Jumal,
meie oleme tema karjamaa rahvas,
lambad tema hoole all.+
Täna, kui te kuulete Jumala häält,+
8 ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus Meribas*,+
9 kui teie esiisad panid mind proovile.+
Nad proovisid mind, kuigi olid näinud mu tegusid.+
10 Nelikümmend aastat tülkasin ma seda põlvkonda ja ütlesin:
„See on rahvas, kelle süda neid pidevalt eksitab,
nad ei ole õppinud tundma minu teid.”
4 Jehoova on suur ja väärib ülimat kiitust.
Ta on aukartustäratavam kui kõik muud jumalad.
7 Andke Jehoovale, mida ta väärib, te rahvaste suguvõsad,
andke Jehoovale, mida ta väärib oma au ja jõu pärast!+
10 Kuulutage rahvaste seas: „Jehoova on saanud kuningaks!+
Maa on kindlalt rajatud, see ei kõigu kunagi.
Tema mõistab rahvaste üle õiglast kohut.”+
13 Jehoova ees, sest ta tuleb,
tuleb kohut mõistma maa üle.
Ta mõistab maailma üle kohut õigluses,+
rahvaste üle oma ustavuses.+
7 Jäägu häbisse kõik, kes teenivad nikerdatud kujusid,+
kes hooplevad oma tühiste jumalatega.+
Kummardage teda, kõik jumalad!+
9 Sest sina, Jehoova, oled Kõigekõrgem üle kogu maa,
sa oled kaugelt ülevam kui kõik teised jumalad.+
10 Teie, kes armastate Jehoovat, vihake halba.+
Tema valvab oma ustavate elu,+
vabastab nad jumalatute käest.+
12 Olgu Jehoova teie rõõm, te õiged,
ülistage tema püha nime!
Laul.
3 Ta peab meeles oma truud armastust Iisraeli soo vastu, oma ustavust talle.+
Kõik maa ääred on näinud meie Jumala toodud päästet.+
5 Laulge Jehoovale kiitust lüüra saatel,
tooge kiitust lüüra ja kauni lauluga.
7 Rõkaku meri ja kõik, mis seda täidab,
maa ja selle elanikud.
9 Jehoova ees, sest ta tuleb* maa üle kohut mõistma.
Ta mõistab maa üle kohut õiglaselt,+
rahvaste üle ausalt.+
4 Ta on vägev kuningas, kes armastab õiglust.+
Sina oled kehtestanud õiguse,
seadnud Jaakobisse õiguse ja õigluse.+
6 Mooses ja Aaron olid tema preestrite hulgas,+
Saamuel oli nende seas, kes hüüdsid appi tema nime.+
Nad hüüdsid Jehoovat
ja tema vastas neile.+
8 Oo, meie Jumal Jehoova, sina vastasid neile.+
Sa olid neile andestav Jumal,+
kuid karistasid neid pattude eest.+
Tänulaul.
100 Hõiska Jehoovale, kogu maa!+
3 Teadke,* et Jehoova on Jumal.+
Tema on meid teinud, me kuulume talle*.+
Me oleme tema rahvas ja tema karjamaa lambad.+
Taaveti laul.
3 Ei sea ma oma silme ette tühiseid* asju.
Ma vihkan nende tegusid, kes õigelt teelt pöörduvad,+
mul pole nendega mingit pistmist*.
4 Kel salakaval süda, jääb minust kaugele,
halba ei võta ma omaks.
5 Kes laimab salaja ligimest,+
selle ma panen vaikima*.
Kel ülbed silmad ja kõrk süda,
seda ma ei salli.
6 Mu pilk on pööratud ustavatele maa peal,
et nad elaksid koos minuga.
Kes on laitmatu, võib mind teenida.
7 Ükski petis ei või elada mu kojas,
ükski valetaja jääda mu ette.
Rõhutu palve, kui ta on meeleheitel ja valab oma mure Jehoova ette.+
2 Ära varja oma palet minu eest mu hädaajal.+
Pööra oma kõrv mu poole,*
tõtta mulle vastama, kui sind hüüan.+
6 Ma olen kui pelikan kõrbes,
kui öökull varemete keskel.
10 sinu viha ja meelepaha tõttu,
sest sa tõstsid mind üles vaid selleks, et kõrvale heita.
19 Jehoova vaatab oma pühast kõrgusest,+
silmitseb taevast maad,
ja vabastada surmale määratud,+
21 et Jehoova nime kuulutataks Siionis+
ja teda kiidetaks Jeruusalemmas,
22 kui kõik rahvad ja kuningriigid
kogutakse teenima Jehoovat.+
23 Ta röövis enneaegu mu jõu,
lühendas mu päevi.
24 Ma ütlesin: „Mu Jumal,
ära tee mulle lõppu mu elupäevade keskel,
sina, kelle aastad ulatuvad põlvest põlve.+
26 Need hävivad, aga sina püsid,
need kõik kuluvad nagu riided.
Sa vahetad need välja nagu rõivad ja nad kaovad.
27 Aga sina oled seesama, sinu aastad ei lõppe iial.+
Taaveti laul.
103 Kiida, mu hing, Jehoovat,
kõik mu sees kiitku tema püha nime!
3 Ta annab andeks kõik su eksimused,+
tervendab su kõigist tõbedest,+
4 vabastab su hauasügavusest,+
kroonib sind oma truu armastuse ja halastusega.+
11 Sest nii nagu taevas on mõõtmatult kõrgel üle maa,
nõnda on mõõtmatu tema truu armastus nende vastu, kes teda kardavad.+
17 Jehoova truu armastus jääb aga igaveseks
nendega, kes teda kardavad,+
tema õigus nende lastelastega,+
18 nendega, kes peavad ta lepingut,+
järgivad hoolsalt ta käske.
2 Valguserüüsse oled sa mähkunud.+
Sa laotad taeva laiali kui telgiriide,+
3 toetad oma ülakambri talad vetele ülal,+
teed pilvedest endale tõlla,+
liigud tuule tiivul.+
7 Veed põgenesid sinu noomimise peale,+
pagesid õudusest su kõuemüra kuuldes,
8 mäed tõusid+ ja orud vajusid
paika, mis sa olid neile rajanud.
10 Sa saadad allikad vadidesse,
veed voolavad mägede vahel.
11 Neist saavad juua kõik metsloomad,
metseeslid käivad seal kustutamas janu.
12 Vete ääres puhkavad taeva linnud,
okste vahelt kostab nende laul.
15 veini, mis rõõmustab inimese südant,+
õli, mis paneb ta palge läikima,
leiba, mis kinnitab sureliku südant.+
16 Sinu puud, Jehoova, joovad janu täis,
Liibanoni seedrid, mis sa istutasid,
17 kus linnud endale pesa punuvad.
22 Kui päike tõuseb,
nad varjuvad, heidavad pesapaikadesse.
23 Siis asub tegutsema inimene,
ta rügab kuni õhtuni.
5 Pidage meeles tema imelisi tegusid,
tema imesid ja otsuseid,+
6 teie, tema teenija Aabrahami järeltulijad,+
te Jaakobi pojad, tema valitud.+
8 Ta peab igavesti meeles oma lepingut,+
tõotust, mille ta on andnud tuhandele põlvele,+
9 Aabrahamiga sõlmitud lepingut,+
Iisakile antud vannet,+
10 mille ta andis määruseks Jaakobile,
alaliseks lepinguks Iisraelile,
11 öeldes: „Sinule ma annan Kaananimaa,+
see olgu teie pärand.”+
14 Ta ei lasknud kellelgi neid rõhuda,+
vaid noomis nende pärast kuningaid:+
15 „Ärge puutuge mu võituid,
ärge tehke halba mu prohveteile!”+
21 Ta pani Joosepi isandaks oma majarahvale,
pani ta haldama kogu oma vara,+
22 juhtima valitsejaid oma soovi järgi,
õpetama tarkusi vanadele meestele.+
24 Jumal tegi oma rahva väga viljakaks,+
see sai vägevamaks vastastest,+
25 kelle südamel ta lubas oma rahvast vihata,
haududa plaane oma teenijate vastu.+
33 Ta hävitas nende viina- ja viigipuud,
murdis maha puud nende maal.
35 Need sõid maalt kõik taimed,
õgisid kogu saagi.
42 Ta pidas meeles oma püha tõotust oma teenijale Aabrahamile.+
44 Ta andis neile rahvaste maad,+
nad pärisid rahvahõimude ränga töö vilja,+
45 et nad järgiksid tema määrusi,+
täidaksid tema seadusi.
Kiitke Jaahi!*
4 Pea mind meeles, Jehoova, kui teed head oma rahvale.+
Hoolitse minu eest ja päästa mind,
5 et võiksin tunda su headust su valitute vastu,+
rõõmustada koos su rahvaga,
uhkusega kiita sind koos su omandrahvaga.
7 Meie esiisad Egiptuses ei hinnanud* su imetegusid.
Nad ei pidanud meeles su külluslikku truud armastust,
vaid mässasid mere ääres, Punase mere ääres.+
19 Hoorebi juures tegid nad vasika,
kummardasid valatud kuju,+
20 nad vahetasid mu au
rohusööja pulli kuju vastu.+
21 Nad unustasid Jumala,+ oma päästja,
kes oli teinud suuri asju Egiptuses,+
22 imelisi tegusid Haami maal,+
aukartustäratavaid tegusid Punase mere ääres.+
23 Ta oli juba andmas käsku nad hävitada,
kuid tema valitu Mooses palus teda*,
et ta pööraks oma hukutava raevu.+
26 Seepärast tõstis ta käe, vandudes,
et hukutab nad kõrbes,+
27 laseb nende järglastel langeda rahvaste seas,
pillutab nad laiali mööda maid.+
oma poegade ja tütarde verd:
nad ohverdasid neid Kaanani ebajumalatele,+
ja maa rüvetus verevalamisega.
40 Siis süttis Jehoova viha oma rahva vastu,
ta hakkas enda omandit jälestama.
42 Vaenlased rõhusid neid
ja alistasid nad.
43 Ta vabastas nad korduvalt,+
aga nad mässasid ega kuuletunud,+
ja neid alandati nende pattude pärast.+
45 Nende pärast tuletas ta meelde oma lepingut,
47 Päästa meid, Jehoova, meie Jumal!+
Kogu meid kokku rahvaste hulgast,+
et kiidaksime su püha nime
ja hõiskaksime sinu ülistuseks.+
48 Kiidetud olgu Iisraeli Jumal Jehoova
igavesest ajast igavesti!+
Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”
Kiitke Jaahi!*
VIIES RAAMAT
(Laulud 107–150)
2 Nii öelgu Jehoova lunastatud,
kelle ta on lunastanud vastase käest,+
idast ja läänest,
põhjast ja lõunast.+
4 Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal,
ei leidnud teed linna, kus elada.
5 Nad olid näljas ja janus,
kurnatusest nõrkenud.
10 Mõned elasid pilkases pimeduses,
olid vangid viletsuses ja ahelais.
13 Hädas olles hüüdsid nad Jehoovat appi,
ta päästis nad nende viletsusest.
19 Hädas olles hüüdsid nad Jehoovat appi,
ta päästis nad nende viletsusest.
21 Tänagu rahvas Jehoovat tema truu armastuse eest,
tema imeliste tegude eest inimlastele!
23 Kes seilavad laevadega merel
ja kauplevad suurtel vetel,+
24 need on näinud Jehoova töid,
tema imelisi tegusid sügavikes,+
25 kuidas tema sõna peale tõuseb tormituul+
ja tõstab merelaineid.
30 Nad rõõmustavad, kui need vaibuvad,
ta juhib nad igatsetud sadamasse.
39 Aga taas jääb neid väheks ja neid alandatakse
rõhumise, viletsuse ja kurbusega.
Taaveti laul.
Juhatajale. Taaveti laul.
109 Oo, Jumal, keda ma kiidan,+ ära vaiki!
2 Sest jumalatu ja petis avavad mu vastu suu,
räägivad must valeliku keelega,+
3 piiravad mind vihaste sõnadega,
ründavad põhjuseta.+
9 Tema lapsed jäägu isata,
ta naisest saagu lesk.
10 Tema lastest saagu hulkuvad kerjused,
kes lahkuvad oma varemeis kodust, et toitu otsida.
16 Sest see mees ei mõelnudki olla lahke*,+
vaid ajas taga rõhutut,+ vaest ja südamelt murtut,
et neid surmata.+
17 Ta armastas needa ja needus tuli ta enda peale.
Ta ei tahtnud õnnistada ja jäi õnnistuseta.
21 Kuid sina, kõrgeim valitseja Jehoova,
tee mulle head oma nime pärast.+
Vabasta mind, sest su truu armastus on hea.+
23 Ma hääbun kui kahanev vari,
mind raputatakse maha nagu rohutirtsu.
24 Mu põlved nõrkevad paastumisest,
ma olen kidur ja otsa jäänud.
26 Aita mind, Jehoova, mu Jumal,
päästa mind oma truud armastust mööda!
27 Teadku nad, et see on sinu käsi,
et sina, Jehoova, oled seda teinud.
28 Las nemad neavad, kuid sina õnnista.
Kui nad tõusevad mu vastu, jäägu nad häbisse,
sinu teenija aga rõõmutsegu.
31 Sest ta seisab vaese paremal käel,
et päästa ta hukkamõistjate küüsist.
Taaveti laul.
3 Sinu rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval.
Pühas hiilguses ilmub su ette noorte sõdalaste vägi —
nagu kastepiisad koidu üsast.
א [alef]
ג [gimel]
ה [he]
ז [zajin]
4 Ta on teinud oma imelised teod nii, et neid mäletatakse.+
ח [het]
Jehoova on kaastundlik ja halastav.+
ט [tet]
5 Ta annab toitu neile, kes teda kardavad.+
י [jod]
Ta peab igavesti meeles oma lepingut.+
כ [kaf]
מ [mem]
ס [samekh]
פ [pe]
צ [tsade]
pani igaveseks kehtima oma lepingu.
ק [kof]
Tema nimi on püha ja aukartustäratav.+
ר [reš]
10 Jehoova kartus on tarkuse algus.+
ש [sin]
Arukad on kõik, kes ta käske peavad.+
ת [tav]
Teda kiidetakse igavesti.
א [alef]
ג [gimel]
ה [he]
ז [zajin]
4 Ta särab ausameelsetele kui valgus pimeduses.+
ח [het]
Ta on kaastundlik, halastav+ ja õiglane.
ט [tet]
5 Hästi läheb mehel, kes heldelt laenab.+
י [jod]
Ta ajab oma asju õiglaselt.
כ [kaf]
ל [lamed]
Õiget mäletatakse igavesti.+
מ [mem]
7 Ta ei karda halbu sõnumeid.+
נ [nun]
Tema süda on kindel ja loodab Jehoovale.+
ס [samekh]
פ [pe]
9 Ta jagab heldelt ja annab vaestele.+
צ [tsade]
Tema õigus püsib igavesti.+
ק [kof]
Tema jõud* tõstetakse ausse.
ר [reš]
10 Jumalatu näeb seda ja ärritub.
ש [šin]
Ta kiristab hambaid ja kaob.
ת [tav]
Jumalatute soovid luhtuvad.+
Kiitke, Jehoova teenijad,
kiitke Jehoova nime!
6 Tema alandub vaatama taevast ja maad,+
7 tõstab põrmust üles viletsa,
8 et panna ta istuma ülikute sekka,
oma rahva ülikute sekka.
114 Kui Iisrael läks välja Egiptusest,+
Jaakobi sugu rahva seast, kes rääkis võõrast keelt,
Iisrael tema valitsusalaks.+
6 Mäed, miks kekslesite kui jäärad,
ja teie, künkad, nagu talled?
115 Mitte meile, Jehoova, mitte meile,
vaid oma nimele anna au+
oma truu armastuse ja ustavuse pärast.+
3 Meie Jumal on taevas.
Mida ta soovib, seda ta teeb.
5 Suu neil on, aga nad ei räägi,+
silmad neil on, aga nad ei näe,
6 kõrvad neil on, aga nad ei kuule,
nina neil on, aga nad ei haista,
7 käed neil on, aga nad ei kompa,
jalad neil on, aga nad ei käi,+
nende kurgust ei kosta häält.+
13 Ta õnnistab neid, kes kardavad Jehoovat,
nii väikest kui ka suurt.
7 Puhaku taas mu hing,
sest Jehoova on teinud mulle head.
9 Ma käin Jehoova ees elavate maal.
12 Kuidas ma küll tasun Jehoovale
kõige hea eest, mis ta mulle on teinud?
13 Ma võtan päästekarika
ja hüüan Jehoova nime.
16 Ma anun sind, Jehoova,
sest olen su teenija.
Ma olen su teenija, su orjatari poeg.
Sa oled vabastanud mind köidikuist.+
2 Öelgu Iisrael:
„Tema truu armastus kestab igavesti.”
3 Öelgu Aaroni sugu:
„Tema truu armastus kestab igavesti.”
4 Öelgu need, kes kardavad Jehoovat:
„Tema truu armastus kestab igavesti.”
12 Nad piirasid mind kui mesilased,
aga kustusid kiiresti kui tuli ogapõõsas.
Jehoova nimel
lõin ma nad tagasi.+
13 Mind tõugati tugevalt, et ma langeksin,
kuid Jehoova aitas mind.
24 See on Jehoova loodud päev,
me hõiskame ja rõõmustame selle üle.
25 Jehoova, me anume sind, palun päästa meid!
Jehoova, palun too meile võit!
27 Jehoova on Jumal,
tema valgustab meid.+
Ühinege pidurongiga, haljad oksad käes,+
pidurongiga altari sarvedeni.+
א [alef]
7 Siis tänan sind ausa südamega
su õiglasi seadusi tundma õppides.
8 Ma täidan sinu määrusi.
Ära hülga mind iial!
ב [bet]
9 Kuidas hoiab noor inimene oma elutee puhta?
Kui seab hoolsalt oma samme sinu sõna järgi.+
10 Ma otsin sind kogu südamest.
Ära lase mul kõrvale kalduda sinu käskudest.+
12 Ole kiidetud, Jehoova!
Õpeta mulle oma määrusi.
13 Oma huultega kuulutan ma
kõiki su lausutud seadusi.
ג [gimel]
18 Ava mu silmad, et näeksin selgelt
su seaduse imesid.
20 Ma olen nõrkenud lakkamatust igatsusest
su seaduste järele.
22 Võta minult häbi ja teotus,
sest ma panen tähele su meeldetuletusi.
ד [dalet]
28 Ma olen kurbusest unetu.
Turguta mind oma sõnaga.
ה [he]
40 Kuidas ma küll igatsen sinu korraldusi!
Sinu õigus hoidku mind elus.
ו [vav]
41 Saagu mulle osaks sinu truu armastus, Jehoova,+
päästa mind oma tõotust mööda,+
42 et võiksin vastata sellele, kes mind teotab,
sest ma loodan sinu sõnale.
43 Ära võta mu suust tõesõna,
sest ma loodan sinu seadusele.
ז [zajin]
49 Tuleta meelde oma teenijale antud tõotust,
millega annad mulle lootust.
56 See kõik on mulle osaks saanud,
sest ma pean kinni su korraldustest.
ח [het]
ט [tet]
65 Sa oled teinud head oma teenijale
oma sõna järgi, Jehoova.
69 Jultunud mehed mustavad mind valega,
aga mina täidan kogu südamest su korraldusi.
י [jod]
79 Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad,
kes teavad su meeldetuletusi.
כ [kaf]
85 Jultunud mehed kaevavad mulle püünisauke,
need, kes trotsivad su seadust.
87 Nad oleksid mind maa pealt peaaegu hävitanud,
kuid mina ei hüljanud su korraldusi.
88 Hoia mind elus oma truu armastuse pärast,
et võiksin järgida su meeldetuletusi.
ל [lamed]
95 Jumalatud varitsevad mind, et mind hävitada,
aga mina panen hoolega tähele su meeldetuletusi.
מ [mem]
100 Ma tegutsen arukamalt kui vanad mehed,
sest ma täidan su korraldusi.
102 Sinu seadustest ei pöördu ma kõrvale,
sest sina oled mind õpetanud.
נ [nun]
106 Ma olen andnud vande järgida su õiglasi seadusi
ja ma pean seda.
112 Ma olen otsustanud kuuletuda su määrustele
alati, oma elu lõpuni.
ס [samekh]
119 Kõik jumalatud maa peal viskad sa ära kui väärtusetu räbu.+
Seepärast armastan ma su meeldetuletusi.
120 Hirmust sinu ees väriseb mu ihu,
sinu seadusi ma kardan.
ע [ajin]
121 Ma olen teinud, mis õige ja õiglane.
Ära loovuta mind mu rõhujaile!
122 Taga oma teenija hüvang,
ära lase jultunuil mind rõhuda.
פ [pe]
129 Sinu meeldetuletused on imelised,
seepärast järgin ma neid.
134 Vabasta mind rõhujate käest
ja ma täidan su käske.
צ [tsade]
138 Sinu meeldetuletused on õiged
ja täiesti usaldusväärsed.
143 Kuigi olen ahastuses ja hädas,
pean ma su käske kalliks.
ק [kof]
145 Ma hüüan kogu südamest. Vasta mulle, Jehoova!
Ma täidan su määrusi.
146 Ma hüüan sinu poole. Oh päästa mind!
Ma järgin su meeldetuletusi.
ר [reš]
159 Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi!
Oo, Jehoova, hoia mind elus oma truu armastuse pärast!+
ש [sin] või [šin]
164 Seitse korda päevas kiidan ma sind
sinu õigete seaduste eest.
166 Ma loodan sinu päästetegudele, Jehoova,
ja täidan su käske.
ת [tav]
170 Tõusku mu anumine sinu ette.
Päästa mind, nagu oled lubanud.
Ülesminekulaul.*
2 Oh, Jehoova, päästa mind kelmide huulte,
valeliku keele käest!
7 Mina tahan rahu, aga kui ma sellest räägin,
valmistuvad nemad sõjaks.
Ülesminekulaul.
8 Jehoova kaitseb sind kõiges, mida teed,
nüüd ja igavesti.
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
8 Oma vendade ja sõprade pärast ma ütlen:
„Rahu sulle!”
Ülesminekulaul.
2 Nagu sulase silmad vaatavad isanda kätele,
nagu teenijanna silmad emanda kätele,
nii on meie pilk pööratud meie Jumala Jehoova poole,+
kuni tema meile halastab.+
4 Rohkem kui küllalt oleme tundnud jultunute pilget,
kõrkide põlgust.
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
124 „Kui Jehoova poleks olnud meiega,”+
ütelgu Iisrael,
2 „kui Jehoova poleks olnud meiega,+
kui meid rünnati,+
3 oleks ründajad meid elusalt neelanud,+
põledes vihast meie vastu.+
5 Mäslevad veed oleksid meid enda alla matnud.
6 Kiidetud olgu Jehoova,
kes ei andnud meid saagiks nende hammaste vahele!
Ülesminekulaul.
3 Kurjuse valitsuskepp ei jää igavesti õigetele jagatud maa kohale,+
et õiged ei pöörduks kurja tegema.+
5 Kes aga pöörduvad oma kõveratele teedele,
need kõrvaldab Jehoova ühes ülekohtustega.+
Rahu Iisraelile!
Ülesminekulaul.
2 Meie suu oli täis naeru,
meie keel juubeldas.+
Sel ajal öeldi rahvaste seas:
„Jehoova on teinud neile suuri asju.”+
4 Oo, Jehoova, too tagasi meie vangid
nagu veeojad Negevisse!
5 Kes külvab pisaratega,
lõikab hõiskamisega.
Ülesminekulaul. Saalomoni laul.
127 Kui Jehoova ei ehita maja,
näevad ehitajad selle kallal vaeva asjata.+
Kui Jehoova ei valva linna,+
on valvur ärkvel asjata.
2 Ilmaaegu te tõusete vara,
olete kaua üleval
ja rügate leiva pärast.
Ta ju hoolitseb oma armsate eest ja annab neile une.+
5 Õnnelik on mees, kes nendega oma nooletupe täidab.+
Ei jää ta häbisse,
sest ta pojad kaitsevad teda vastaste ees linnaväravas.
Ülesminekulaul.
6 Saagu sa näha oma pojapoegi.
Rahu Iisraelile!
Ülesminekulaul.
129 „Noorpõlvest peale on mind palju rünnatud,”+
ütelgu Iisrael,
2 „noorpõlvest peale on mind palju rünnatud,+
kuid minust pole võitu saadud.+
6 Nad on kui haljas rohi katusel:
see kuivab enne kitkumist,
7 lõikaja ei saa peotäitki,
vihkude koguja sületäitki.
Ülesminekulaul.
130 Põhjatust sügavusest hüüan ma sinu poole, Jehoova.+
2 Oo, Jehoova, kuula mu häält!
Pangu su kõrv tähele mu abipalveid!
5 Ma loodan Jehoovale, mu hing loodab talle,
tema tõotuste täitumist ma ootan.
6 Ma ootan pikisilmi Jehoovat,+
ootan rohkem kui vahimehed hommikut,+
jah, rohkem kui vahimehed hommikut.
8 Ta lunastab Iisraeli kõigist süütegudest.
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
131 Oo, Jehoova, mu süda ei ole kõrk
ega silmad ülbed.+
Ma pole ihaldanud asju,+
mis on mulle liiga suured ja kättesaamatud.
2 Ma olen rahustanud ja vaigistanud oma hinge,+
olen kui võõrutatud lapsuke ema süles,
olen rahul kui võõrutatud lapsuke.
Ülesminekulaul.
132 Oo, Jehoova, mõtle Taavetile,
kõigile ta kannatustele,+
2 kuidas ta tõotas Jehoovale,
vandus Jaakobi vägevale:+
3 „Ei lähe ma oma telki, oma kotta,+
ega heida oma asemele, oma sängi,
4 ei anna ma und silmadele
ega lase suikuda laugudel,
5 kuni leian paiga Jehoovale,
kauni eluaseme Jaakobi vägevale.”+
9 Riietugu su preestrid õigusesse,
su ustavad hõisaku rõõmsalt.
11 Jehoova on vandunud Taavetile,
ta ei tagane oma sõnast
„Ühe sinu järeltulijaist
panen ma su troonile.+
12 Kui su pojad peavad kinni mu lepingust,
järgivad meeldetuletusi, mis ma neile annan,+
siis istuvad ka nende pojad
igavesti su troonil”.+
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
2 See on kui pea peale valatud hea õli,+
mis voolab alla habemesse,
Aaroni habemesse,+
nõrgub tema kuuekaelusesse.
Ülesminekulaul.
3 Õnnistagu Jehoova sind Siionist,
tema, kes on teinud taeva ja maa.
Kiitke Jehoova nime,
tooge talle kiitust, Jehoova teenijad,+
2 teie, kes seisate Jehoova kojas,
meie Jumala koja õuedes.+
10 Ta lõi maha paljud rahvad,+
tappis vägevad kuningad,+
11 emorlaste kuninga Siihoni,+
Baasani kuninga Oogi,+
ja hävitas kõik Kaanani kuningriigid.
16 Suu neil on, aga nad ei räägi,+
silmad neil on, aga nad ei näe,
17 kõrvad neil on, aga nad ei kuule,
ei ole neil hingeõhku suus.+
19 Iisraeli sugu, kiida Jehoovat!
Aaroni sugu, kiida Jehoovat!
3 Tänage isandate isandat,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
7 Tema tegi suured valgusallikad,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
8 pani päikese valitsema päeva üle,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
11 Tema tõi Iisraeli Egiptusest välja,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
12 võimsa käe+ ja väljasirutatud käsivarrega,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
18 Tema tappis võimsad kuningad,
sest tema truu armastus kestab igavesti,
19 emorlaste kuninga Siihoni,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
21 Tema andis nende maa pärandiks,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
22 pärandiks oma teenijale Iisraelile,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
26 Tänage taeva Jumalat,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
4 Kuidas saaksime laulda Jehoova laulu
võõral pinnal?
6 Kleepugu mu keel suulakke,
kui ma sind ei meenuta,
kui ma ei tõsta Jeruusalemma kõrgemale
oma suurimast rõõmust!+
7 Oo, Jehoova, meenuta
neid edomlaste sõnu Jeruusalemma langemise päeval:
„Kiskuge see maha! Kiskuge see alusmüürini maha!”+
8 Sa Babüloni tütar, keda ootab häving,+
õnnelik on see, kes tasub sulle nõnda,
nagu sina tegid meile.+
Taaveti laul.
2 Ma kummardan su püha templi poole+
ja kiidan su nime+
sinu truu armastuse ja ustavuse pärast,
sest sa oled teinud oma tõotused ja nime ülevamaks kui kõik muu*.
7 Isegi kui oleksin ohus, hoiaksid sina mind elus.+
Sa sirutaksid oma käe mu vaenlaste viha vastu,
su parem käsi päästaks mind.
8 Jehoova viib lõpule kõik, mis ta minu heaks teeb.
Oo, Jehoova, sinu truu armastus kestab igavesti.+
Ära hülga oma kätetööd!+
Juhatajale. Taaveti laul.
139 Oo, Jehoova, sa uurid mind läbi, sa tunned mind.+
5 Eest ja tagant sa ümbritsed mind,
oma käe sa paned mu peale.
9 Kui lendaksin koidu tiivul minema
ja asuksin merede taha,
10 siis juhiks su käsi mind sealgi,
su parem käsi hoiaks must kinni.+
11 Kui ütleksin: „Pimedus varjab mind”,
muutuks öö mu ümber valguseks.
14 Ma tänan sind, et olen nii aukartustäratavalt, nii imeliselt loodud.+
Su tööd on imepärased,+
seda tean ma hästi.
16 Su silmad nägid mind juba mu looteeas,
su raamatusse pandi kirja kõik mu osad,
nende kujunemispäevad,
kui ühtki neist veel polnud.
19 Oh, Jumal, tee ometi jumalatule lõpp!+
Siis taganevad minust verejanulised mehed,
20 kes räägivad sinu vastu kurja.
Nad on su vastased, kes kasutavad vääritult su nime.+
Juhatajale. Taaveti laul.
4 Oo, Jehoova, hoia mind sattumast jumalatute kätte,+
kaitse mind vägivaldsete eest,
kes tahavad panna mind komistama.
8 Ära täida jumalatu soove, Jehoova,
ära lase ta salanõul korda minna, et ta uhkust ei tunneks.+ (sela)
10 Sadagu nende peale tuliseid süsi.+
Heidetagu nad tulle,
sügavatesse aukudesse,+ et nad enam iial ei tõuseks.
Taaveti laul.
4 Ära luba mu südamel halva poole pöörduda,+
et ma ei teeks kurja koos õelatega
ega sööks nende maiuspalu.
5 Õige löögu mind — see on truu armastus.+
Tema noomigu mind — see on kui õli mu pea peale,+
sellest mu pea ei keeldu.+
Ma palvetan tema eest ka ta õnnetuses.
6 Kuigi rahva juhid on kaljult alla tõugatud,
kuulab rahvas mu sõnu, sest need on meeldivad.
7 Nagu kündes keeratakse maa pahupidi,
nii on meie luud pillutatud surmavalla suhu.
8 Ent minu silmad vaatavad sinu poole, kõrgeim valitseja Jehoova.+
Sina oled mu varjupaik.
Ära võta mult elu!
9 Hoia mind mulle seatud lõksu lõugadest,
hoia mind nurjatute püünistest!
Maskil.* Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui ta oli olnud koopas.+ Palve.
2 Tema ette valan välja oma mure,
tema ees jutustan oma ahastusest,+
Siis jälgid sina mu teerada.+
Teele, kus ma käin,
on mulle peidetud lõks.
4 Vaata mu paremale poole ja näe,
et keegi minust ei hooli.+
Kuhugi pole mul põgeneda,+
keegi ei muretse mu pärast.
6 Pane tähele mu abipalvet,
sest olen täiesti maha surutud.
Päästa mind tagakiusajate käest,+
sest nad on minust tugevamad.
Taaveti laul.
3 Vaenlane jälitab mind,
ta on tallanud mu elu jalge alla,
pannud mu elama pimedusse, ammusurnute hulka.
7 Tõtta mulle vastama, Jehoova!+
Mu jõud on otsakorral.+
Ära varja oma palet mu eest,+
et ma poleks nagu need, kes lähevad hauasügavusse.+
8 Lase mul hommikul kuulda oma truust armastusest,
sest sinule ma loodan.
Anna mulle teada tee, mida käia,+
sest ma pöördun sinu poole.
10 Õpeta mind täitma oma tahet,+
sest sina oled mu Jumal.
Sinu vaim on hea,
juhtigu see mind tasasel maal*.
12 Oma truu armastuse pärast tee lõpp mu vaenlastele.+
Hävita kõik, kes mind kimbutavad,+
sest ma olen su teenija.+
Taaveti laul.
2 Tema on mu truu armastus, mu kindlus,
mu kindel varjupaik ja päästja,
mu kilp ja see, kelle juures ma varju otsin,+
tema alistab mulle rahvad.+
7 Siruta ülalt oma käed,
vabasta mind ja päästa vetevoost,
võõramaalaste käest,+
8 kelle suu räägib valet,
kes valet vandudes tõstavad parema käe.
9 Oo, Jumal, ma laulan sulle uue laulu.+
Kümnekeelse pilli saatel laulan* sulle kiitust,
10 sulle, kes annad võidu kuningatele,+
vabastad Taaveti, oma teenija, surmava mõõga käest.+
11 Vabasta mind ja päästa võõramaalaste käest,
kelle suu räägib valet,
kes valet vandudes tõstavad parema käe.
12 Siis on meie pojad nagu noored kiire kasvuga taimed,
meie tütred nagu palee nikerdatud nurgasambad.
13 Siis on meie aidad tulvil kõiksugust saaki,
meie karjad aasadel paljunevad tuhandekordseks, lausa kümnete tuhandete kordseks.
Taaveti kiituslaul.
א [alef]
ב [bet]
ג [gimel]
ד [dalet]
5 kõneldakse su võimsuse auhiilgusest.+
Ma mõtisklen kõigi su imeliste tegude üle.
ו [vav]
ז [zajin]
ח [het]
ט [tet]
י [jod]
כ [kaf]
11 Nad räägivad su kuningavõimu aulisusest,+
kõnelevad sinu vägevusest,+
ל [lamed]
12 et anda inimlastele teada su vägevatest tegudest,+
su kuningavõimu auhiilgusest.+
מ [mem]
ס [samekh]
ע [ajin]
פ [pe]
צ [tsade]
ק [kof]
ר [reš]
ש [šin]
ת [tav]
Kõik elavad kiitku tema püha nime ikka ja igavesti!+
Kiida, mu hing, Jehoovat!+
2 Ma kiidan Jehoovat kogu oma elu.
Laulan kiitust* oma Jumalale, kuni elan.
5 Õnnelik on see, kelle aitaja on Jaakobi Jumal,+
kes loodab oma Jumala Jehoova peale,+
6 tema peale, kes on teinud taeva ja maa,
mere ja kõik, mis seal on,+
kes on alati ustav,+
7 kes tagab õiguse petetuile,
annab leiba näljaseile.+
Jehoova vabastab vangid.+
3 Ta tervendab need, kel murtud süda,
seob kinni nende haavad.
7 Laulge Jehoovale tänuga,
lüürahelide saatel laulge kiitust meie Jumalale,
8 temale, kes katab taeva pilvedega,
annab maale vihma,+
laseb mägedel tärgata rohu.+
12 Ülista Jehoovat, Jeruusalemm!
Kiida oma Jumalat, Siion!
13 Tema teeb tugevaks su linnaväravate riivid,
ta õnnistab poegi su keskel.
15 Ta saadab maale oma käsu,
tema sõna tõttab.
18 Ta saadab välja oma sõna ja need sulavad.
Ta laseb tuulel puhuda+ ja veed voolavad.
Kiitke Jehoovat taevast,+
kiitke teda kõrgustes!
2 Kiitke teda, kõik ta inglid!+
Kiitke teda, kõik ta väehulgad!+
3 Kiitke teda, päike ja kuu!
Kiitke teda, kõik säravad tähed!+
7 Kiitke Jehoovat maa pealt,
te võimsad mereelukad ja kõik vetesügavused,
8 välk ja rahe, lumi ja paksud pilved,
tormituul, kes viid täide ta sõna,+
viljapuud ja kõik seedrid,+
10 metsloomad+ ja kõik koduloomad,
roomajad ja linnud,
11 maa kuningad ja kõik rahvad,
valitsejad ja kõik maa kohtumõistjad,+
12 noormehed ja neiud,
vanad ja noored üheskoos.
13 Kiitku nad Jehoova nime,
sest tema nimi ainsana on ülimalt kõrge.+
Tema ülevus on üle maa ja taeva.+
14 Tema annab oma rahvale suure jõu*
kõigi oma ustavate kiituseks,
Iisraeli poegade, selle rahva kiituseks, kes on ta ligi.
Kiitke Jaahi!
6 Olgu nende huulil kiituslaulud Jumalale
ja käes kaheteraline mõõk,
7 et maksta kätte rahvastele,
karistada rahvahõime,
8 et panna nende kuningad ahelaisse,
nende ülikud raudu,
9 et viia täide nende kohta kirjutatud kohtuotsus.+
See au kuulub kõigile ta ustavaile.
Kiitke Jaahi!
Kiitke Jumalat tema pühas paigas!+
Kiitke teda ta võimsa taevalaotuse all!*+
2 Kiitke teda ta vägevate tegude eest!+
Kiitke teda ta määratu suuruse pärast!+
6 Kõik, kel on eluõhku, kiitku Jaahi!
Kiitke Jaahi!+
Võib tõlkida ka „mõtiskleb ta seaduse üle”, „loeb ta seadust poolel häälel”.
Võib tõlkida ka „mõtlevad”.
Võib tõlkida ka „peavad nõu”.
Võib tõlkida ka „võtke hoiatust kuulda”.
Sõna-sõnalt „andke suud Pojale”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „tõstab oma ustavat esile”, „eraldab oma ustava enda jaoks”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „verevalajat”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Võib tõlkida ka „vanaks jäänud”.
Teine võimalik tähendus: „säästnud seda, kes võitleb mu vastu põhjuseta”.
Võib tõlkida ka „paneb proovile”.
Võib tõlkida ka „sisimad tunded”.
Võib tõlkida ka „süüdimõistvaid otsuseid”.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga Jehoova, Kõigekõrgema nime”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „sinu hiilgusest räägitakse taeva kohal”.
Võib tõlkida ka „inglitest”.
Vt „Sõnaseletusi”.
See on heebrea tähestiku esimene täht. Heebrea keeles on selle laulu ja teiste niisuguste laulude tekstilõikude algustähed tähestikulises järjekorras.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga su nime”.
Võib tõlkida ka „kõrge”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „ahne õnnistab iseennast”.
Võib tõlkida ka „mul Jumalast ükspuha”.
Võib tõlkida ka „õiguse alusmüürid”.
Teine võimalik tähendus: „tuliseid süsi”.
Võib tõlkida ka „pälvivad ta soosingu”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „maapõue sulatusahjus”.
Võib tõlkida ka „ükspuha mul Jehoovast”.
Võib tõlkida ka „häbista”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „sügavaimad tunded”, sõna-sõnalt „neerud”.
Sõna-sõnalt „au”.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Teine võimalik tähendus: „kõdunemist”.
Võib tõlkida ka „kummardu ja kuula mind”.
Võib tõlkida ka „nad on sulgunud oma rasva sisse”.
Võib tõlkida ka „et saan sind näha”.
Võib tõlkida ka „võimas päästja”. Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
Võib tõlkida ka „tuule”.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga su nime”.
Teine võimalik tähendus: „ulatub nende mõõdunöör”.
Võib tõlkida ka „turgutab hinge”.
Võib tõlkida ka „puhasta mind salajastest pattudest”.
Võib tõlkida ka „paljudest üleastumistest”.
Võib tõlkida ka „tema meelest rasvane”.
Võib tõlkida ka „laulu ja pillimänguga”.
Võidakse mõelda kas meloodiat või muusikastiili.
Võib tõlkida ka „ega jäänud häbisse”.
Sõna-sõnalt „mu ainus”, millega mõeldakse hinge ehk elu.
Teine võimalik tähendus: „rahulike vete äärde”.
Võib tõlkida ka „minu hinge”, mõeldakse Jehoova elu, mille nimel inimene annab vande.
Võib tõlkida ka „mis on iidsest ajast”.
St sisimad mõtted ja sügavaimad tunded.
Võib tõlkida ka „meestega, kes valavad verd”.
Võib tõlkida ka „mõtiskledes silmitseda”.
Võib tõlkida ka „pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „mul on kindel usk, et saan näha Jehoova headust elavate maal”.
Teine võimalik tähendus: „tema pühaduse kirkuse pärast”.
Viitab paduvihmale.
Mõeldakse ilmselt Liibanoni mäestikku.
Võib tõlkida ka „taevase ookeani”.
Võib tõlkida ka „mängige pilli”.
Võib tõlkida ka „ustav”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „meelepaha”.
Võib tõlkida ka „mu elumahlad kuivasid”.
Võib tõlkida ka „kiitke teda kümnekeelsel pillil”.
Võib tõlkida ka „oskuslikult”.
Võib tõlkida ka „mõtted”.
Võib tõlkida ka „nõu püsib”.
Ilmselt on see kuningas Aakise tiitel.
Võib tõlkida ka „lööb üles laagri nende ümber”.
Võib tõlkida ka „kes on rusutud”.
Võib tõlkida ka „õiget tabab palju õnnetusi”.
Teine võimalik tähendus: „jumalatud, kes mind leivatüki pärast pilkavad”.
Sõna-sõnalt „mu ainus”, millega mõeldakse hinge ehk elu.
Võib tõlkida ka „siis ma mõtisklen sinu õiguse üle”.
Sõna-sõnalt „nagu Jumala mäed”.
Võib tõlkida ka „kannatlikult”.
Teine võimalik tähendus: „ära ägestu, sellest sünnib vaid kahju”.
Võib tõlkida ka „alandlikud”.
Võib tõlkida ka „teeb mehe sammud kindlaks”.
Võib tõlkida ka „toetab teda oma käega”.
Võib tõlkida ka „õiglane mõtiskleb tarkuse üle”.
Sõna-sõnalt „niuded põlevad”.
Teine võimalik tähendus: „kuid rohkelt on neid, kes on asjata mu vaenlased”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „mu piin vaid kasvas”.
Võib tõlkida ka „kui kaduv ma olen”.
Võib tõlkida ka „mu elu oled sa teinud kämblalaiuseks”.
Võib tõlkida ka „teeb tühjast kära”.
Võib tõlkida ka „ümberasuja”.
Võib tõlkida ka „ootasin Jehoovat kannatlikult”.
Võib tõlkida ka „ohvrist ja ohvriannist ei tundnud sa rõõmu”.
Võib tõlkida ka „on tõstnud kanna mu vastu”.
Sõna-sõnalt „igavikust igavikku”.
„Aamen” tähendab „olgu nii”, „nii sündigu”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „tasasel sammul”.
Võib tõlkida ka „väikesel”.
Teine võimalik tähendus: „otsekui murdes mu luid”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „kõnekäänuks”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „õpetab sulle”.
Mitte harilik aaloe (Aloe vera), vaid tõenäoliselt kotkapuu (Aquilaria).
Teine võimalik tähendus: „tikitud”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „kilbid”.
Võib tõlkida ka „tooge pillimänguga kiitust”.
Sõna-sõnalt „kilbid”.
Sõna-sõnalt „tütred”.
Võib tõlkida ka „kaitsemüürid”.
Teine võimalik tähendus: „kuni surmani”.
Võib tõlkida ka „õpetust”.
Teine võimalik tähendus: „liitud sa temaga”.
Võib tõlkida ka „laimad oma ema poega”.
Sõna-sõnalt „üksnes”.
Võib tõlkida ka „patusena on ema mu saanud”.
Võib tõlkida ka „sa ei põlga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „ükspuha mul Jehoovast”.
Teine võimalik tähendus: „hirm, kui polegi midagi karta”.
Sõna-sõnalt „kes su vastu laagri üles löövad”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „kaitse mind mu kohtuasjas”.
Võib tõlkida ka „Jumalat ei hoia nad oma silme ees”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „ära peida end, kui palun sinult abi”.
Võib tõlkida ka „sega ära nende keel”.
St laulukirjutaja endine sõber, kellest räägitakse salmides 13 ja 14.
Võib tõlkida ka „kõikuda”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „au”.
Võib tõlkida ka „kiidan sind pillimänguga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „verejanuliste”.
Võib tõlkida ka „hauguvad”.
Võib tõlkida ka „sind ma kiidan pillimänguga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
St Mesopotaamia.
Teine võimalik tähendus: „sa oled andnud märku”.
Teine võimalik tähendus: „oma pühas paigas”.
Sõna-sõnalt „kindlus”.
Teine võimalik tähendus: „kindlustatud”.
Võib tõlkida ka „süda nõrkeb”.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga su nime”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „teie kõik, nagu oleks ta viltune sein, varisemisohtlik kivimüür”.
Võib tõlkida ka „et võtta temalt väärikus”.
Võib tõlkida ka „oota vaikselt Jumalat, mu hing”.
Võib tõlkida ka „rasvaste ja õliste”.
Võib tõlkida ka „rebaste”.
Võib tõlkida ka „õhutavad üksteist kurja tegema”.
Võib tõlkida ka „on tema üle uhked”.
Võib tõlkida ka „künkad”.
Võib tõlkida ka „kiitke pillimänguga tema aulist nime”.
Võib tõlkida ka „austavad”.
Võib tõlkida ka „kiitke pillimänguga ta nime”.
Teine võimalik tähendus: „kes sõidab pilvedel”.
Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Sõna-sõnalt „kohtumõistja”.
Võib tõlkida ka „omandit”.
Teine võimalik tähendus: „lambatarade”.
Võib tõlkida ka „oli Salmon justkui lumega kaetud”.
Võib tõlkida ka „majesteetlik mägi”.
Võib tõlkida ka „mäge, mida Jumal on oma elupaigaks ihaldanud”, st Siioni mäge.
Teine võimalik tähendus: „trambivad hõbetükkidel”.
Teine võimalik tähendus: „saadikud tulevad”.
Viitab ilmselt Etioopiale.
Võib tõlkida ka „tooge pillimänguga kiitust Jehoovale”.
Sõna-sõnalt „pilvedes”.
Võib tõlkida ka „ilma põhjuseta”.
Teine võimalik tähendus: „ma nutsin ja paastusin”.
Võib tõlkida ka „ma olen meeleheitel”.
Võib tõlkida ka „mürktaime”.
Võib tõlkida ka „loendada”.
Võib tõlkida ka „vetesügavusest”.
Võib tõlkida ka „kiidan sind lüüramänguga”.
Võib tõlkida ka „mõtisklen ma sinu õiguse üle”.
Võib tõlkida ka „võrsub”.
Võib tõlkida ka „ta valitseb”.
St Eufratist.
Võib tõlkida ka „hooplejaid”.
Võib tõlkida ka „nende vats on pungil”.
Võib tõlkida ka „sügaval mu sisimas”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „ära tõsta sarve kõrgele”. Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga Jaakobi Jumalat”.
Võib tõlkida ka „ma raiun maha kõik jumalatute sarved, õigete sarved aga tõstetakse kõrgele”.
Võib tõlkida ka „sa oled mähkunud valgusse”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „mu vaim minestab”.
Võib tõlkida ka „keelpillimängu”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „õpetust”.
Võib tõlkida ka „inglite”.
Võib tõlkida ka „maksab nende eest kätte”.
Sõna-sõnalt „kattis kinni”.
Teine võimalik tähendus: „et vaim väljub ega pöördu enam tagasi”.
Teine võimalik tähendus: „saatis ta põletava palaviku”.
Sõna-sõnalt „kata kinni”.
Teine võimalik tähendus: „vabasta surmamõistetud”.
Teine võimalik tähendus: „vahel”.
St Eufratini.
Sõna-sõnalt „poega”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Nimi Meriba tähendab „riid”.
Võib tõlkida ka „jumalasarnaste”.
Võib tõlkida ka „jumalasarnased”.
Sõna-sõnalt „tõstavad pead”.
Mõeldakse moabiite ja ammonlasi, kellele on viidatud salmides 6 ja 7.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „bakapõõsaste oru”. Nimetus „baka” tuleb heebrea sõnajuurest, mis tähendab „nutma”. Pole teada, mis taimega on tegu.
Teine võimalik tähendus: „õpetaja katab end õnnistustega”.
Teine võimalik tähendus: „vaata meie kilpi, Jumal”.
Võib tõlkida ka „annab õitsengu”.
Võib tõlkida ka „anna mulle jagamatu süda”.
Võib tõlkida ka „tõend”.
Võib tõlkida ka „tunnustavad”.
Viitab ilmselt Egiptusele.
Viitab ilmselt Etioopiale.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „olen kui mees, kel puudub ramm”.
Teine võimalik tähendus: „kõik korraga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „inglitest”.
Viitab ilmselt Egiptusele või vaaraole.
Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
St võimu.
Teine võimalik tähendus: „varjupaik”.
Võib tõlkida ka „tõid otsekui tuhudes ilmale”.
Võib tõlkida ka „sa tead meie eksimusi”.
Võib tõlkida ka „ohe”.
Teine võimalik tähendus: „kindluseks”, „varjupaigaks”.
Võib tõlkida ka „kiita pillimänguga su nime”.
Sõna-sõnalt „tõstad mu sarve”.
Võib tõlkida ka „hallipäiselt”.
Võib tõlkida ka „pühadus on kohane su kojale”.
Võib tõlkida ka „kui mul oli palju muremõtteid”.
Võib tõlkida ka „kohtumõistjad”.
Nimi Meriba tähendab „riid”.
Nimi Massa tähendab „proovilepanek”.
Võib tõlkida ka „väärikus”.
Teine võimalik tähendus: „tema pühaduse kirkuse pärast”.
Võib tõlkida ka „tunne aukartust”.
Sõna-sõnalt „tütred”.
Võib tõlkida ka „on toonud talle võidu”.
Võib tõlkida ka „tooge kiitust pillimänguga”.
Võib tõlkida ka „on tulnud”.
Teine võimalik tähendus: „vahel”.
Võib tõlkida ka „tunnustage”.
Teine võimalik tähendus: „mitte meie ise”.
Võib tõlkida ka „toon ma pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „kõlvatuid”.
Võib tõlkida ka „selline teguviis ei hakka mulle külge”.
Võib tõlkida ka „sellele ma teen lõpu”.
Võib tõlkida ka „kummardu ja kuula mind”.
Teine võimalik tähendus: „olen päris otsa jäänud”.
Võib tõlkida ka „pikaksveninud vari”.
Võib tõlkida ka „nimi”, sõna-sõnalt „mälestus”.
Sõna-sõnalt „tema ase ei tunne teda enam”.
Võib tõlkida ka „väärikusse”.
Sõna-sõnalt „vaimudeks”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „toon pillimänguga kiitust”.
Teine võimalik tähendus: „mu mõlgutused temast”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kiitke teda pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „uurige kõiki ta imelisi tegusid”.
Sõna-sõnalt „murdis katki leivatokid”. Viitab ilmselt keppidele, millel hoiti leivatagavara.
Võib tõlkida ka „tuleleegid”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „ei mõistnud”.
Sõna-sõnalt „seisis tema ees lõhes”.
St kas surnud inimestele või elututele ebajumalatele toodud ohvreid.
Nimi Meriba tähendab „riid”.
Võib tõlkida ka „tundis ta kahetsust”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „nende hing tülkas toitu”.
Võib tõlkida ka „tõstab vaese kõrgele”, st haardeulatusest välja.
Sõna-sõnalt „au”.
Võib tõlkida ka „kiidan sind pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „oma pühas paigas”.
Sõna-sõnalt „kindlus”.
Võib tõlkida ka „süüdistaja”.
Võib tõlkida ka „võtku liigkasuvõtja kavalalt”.
Võib tõlkida ka „ärgu osutagu keegi talle truud armastust”.
Võib tõlkida ka „osutada truud armastust”.
Võib tõlkida ka „ega kahetse”.
Võib tõlkida ka „kogu maa”.
Viitab „mu isandale” salmis 1.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „need on alati põhjendatud”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Sõna-sõnalt „sarv”.
Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „hallel-laulud”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kes istub troonil kõrgustes”.
Teine võimalik tähendus: „prügimäelt”.
Võib tõlkida ka „pühaks paigaks”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Teine võimalik tähendus: „ma armastan, sest Jehoova kuuleb”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Teine võimalik tähendus: „on mu kõrval ühes mu aitajatega”.
Võib tõlkida ka „uurib su teenija sinu määrusi”.
Võib tõlkida ka „uurida su imelisi tegusid”.
Võib tõlkida ka „jääda häbisse”.
Teine võimalik tähendus: „sest sa annad mu südamesse kindlustunde”.
Teine võimalik tähendus: „mis on antud neile, kes sind kardavad”.
Võib tõlkida ka „uurin su määrusi”.
Võib tõlkida ka „kus ma ka võõrana ei elaks”.
Võib tõlkida ka „püüan leevendada su palet”, „otsin su palge naeratust”.
Võib tõlkida ka „kui patustasin kogemata”.
Teine võimalik tähendus: „oma valedega”.
Võib tõlkida ka „uurin su korraldusi”.
St kogu loomistöö.
Sõna-sõnalt „käsusõna on väga avar”.
Võib tõlkida ka „uurin ma seda”.
Võib tõlkida ka „uurin su meeldetuletusi”.
Võib tõlkida ka „neid, kel on jagatud süda”.
Võib tõlkida ka „tee mu sammud kindlaks”.
Võib tõlkida ka „naerata oma teenijale”.
Võib tõlkida ka „uurida su tõotust”.
Võib tõlkida ka „rõvedalt”.
Võib tõlkida ka „aja mu kohtuasja”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „kaitsemüüride”.
Võib tõlkida ka „peaksid silmas”.
Mõeldakse ilmselt kas lepingulaegast või telkpühamut.
Sõna-sõnalt „sarvel”.
Teine võimalik tähendus: „pühamus”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „tooge pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „kalliks”.
Võib tõlkida ka „udu”.
Teine võimalik tähendus: „avab vihmale väravad”.
Võib tõlkida ka „nimi”, sõna-sõnalt „mälestus”.
Võib tõlkida ka „kaitseb oma rahvast kohtuasjas”.
Võib tõlkida ka „tarkusega”.
Teine võimalik tähendus: „siis kärbugu mu parem käsi”.
Teine võimalik tähendus: „teisi jumalaid trotsides kiidan ma sind pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „oled teinud oma tõotused oma nimestki ülevamaks”.
Võib tõlkida ka „on mulle liiga imeline”.
Võib tõlkida ka „seda on liiga palju, et suudaksin seda mõista”.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Teine võimalik tähendus: „kudusid”.
Teine võimalik tähendus: „ärgates loendaksin neid ikka veel”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „kui mu jõud kaob”.
Võib tõlkida ka „mu jõud kaob”.
Võib tõlkida ka „uurin meelsasti su kätetöid”.
Võib tõlkida ka „õigusemaal”.
Võib tõlkida ka „mängin”.
Võib tõlkida ka „ei teki rebendit”.
Võib tõlkida ka „mõistetamatu”.
Võib tõlkida ka „aukartustäratavast jõust”.
Võib tõlkida ka „tões”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „toon pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „eluvaim”, „hingeõhk”.
Võib tõlkida ka „teeb käänuliseks jumalatute raja”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „tuua pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kogu taevaavarus”, sõna-sõnalt „taevaste taevad”.
Sõna-sõnalt „tõstab kõrgele oma rahva sarve”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „toogu talle pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kiitke teda taevas, mis annab tunnistust tema jõust”.