Markuse evangeeliumi tutvustus

Huvitavaid fakte

• See on evangeeliumitest lühim ja väga tempokas. Kreeka sõna euthýs, mida võib tõlkida vastetega „kohe”, „sedamaid”, „viivitamata”, esineb selles üle 40 korra. Markuse evangeeliumi võib läbi lugeda vaid ühe-kahe tunniga, saades hoogsa ülevaate Jeesuse elust ja teenistusest.

• Pärimuse järgi sai Markus paljude oma raamatus kirjeldatud sündmuste kohta infot apostel Peetruselt, kes oli nende sündmuste pealtnägija (13:3). See on kooskõlas tõigaga, et Markus oli koos Peetrusega Babülonis (1Pe 5:13).

• Markus kirjeldab mitut puhku Jeesuse tundeid ja reageeringuid (3:5; 7:34; 8:12; 9:36; 10:13–16, 21).

• Markus kajastab peamiselt Kristuse tegusid, mitte niivõrd tema kõnesid ja õpetusi. Kui Matteus portreteerib Jeesust kui tõotatud messiat ja kuningat, siis Markus näitab teda eeskätt teoinimesena: Jumala imetegijast poja ja päästjana. Markus räägib vähemalt 19 Jeesuse imeteost, kuid ainult mõnest tema mõistujutust, millest üks leidub vaid tema evangeeliumis (4:26–29).

• Markus võis kirjutada oma evangeeliumi aastatel 60–65, kui ta oli Pauluse juures Roomas.

• Kui Matteus kirjutas oma evangeeliumi juutidele, siis Markus ilmselt eeskätt roomlastele. Ta selgitab juudi tavasid ja uskumusi, mis olid mittejuutidest lugejatele võõrad (2:18; 7:3, 4; 14:12; 15:42). Ta toob ära heebrea ja aramea väljendite tähenduse (3:17; 5:41; 7:11, 34; 14:36; 15:22, 34). Markus annab geograafia ja looduse kohta infot, mida juutidest lugejad poleks vajanud (1:13; 11:13; 13:3). Ta selgitab juudi müntide väärtust, tuues võrdluseks Rooma vääringu. (Vt Mr 12:42 kommentaare.) Markuse evangeeliumis on rohkem ladina väljendeid ja idioome kui teistes evangeeliumites, nende hulgas speculator (ihukaitsja), praetorium (maavalitseja residents) ja centurio (sadakonnaülem) (6:27; 15:16, 39).